Presidendi kantselei rahamured algasid siis, kui president Alar Karis tuli välja valitsust kritiseerivate avaldustega. Seevastu endised kantselei direktorid rahastamise üle ei kurtnud – kui idee oli hea, leiti ka allikas selle toetuseks ja presidendi väljaütlemised neid otsuseid ei vääranud.
TAUST ⟩ Presidentide varasemad rahamured on lahendatud tülita
Kaks aastat tagasi, augustikuu viimasel päeval valiti taasiseseisvunud Eesti viiendaks presidendiks Alar Karis. Kuigi tänavu aprillis uue valitsuse ametisse kinnitamisel oli väliselt veel kõik hästi, selgus augustis, et presidendil on peaminister Kaja Kallase (RE) ja rahandusminister Mart Võrklaevaga (RE) suusad risti.
Väidetavalt olevat presidendi pressinõunik Toomas Sildam sidunud mitmes eravestluses presidendi kantseleile lisaraha taotluse koalitsiooni jaoks oluliste seaduste kiirema väljakuulutamisega. Tõsiseltvõetavaid tõendeid Reformierakond selle kohta ei esitanud. Karis nimetas seda rünnakuks riigipea sõltumatuse vastu. Teisipäeval kirjutas Postimees, et ka riigi tippametnike hinnangul viisid Kallas ja Võrklaev läbi presidendi kantselei vastase infooperatsiooni.