:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
/nginx/o/2023/09/01/15564258t1ha362.jpg)
Eesti lõunapoolseim, ligi 300-aastase ajalooga Mõniste kool on üks neist, mille saatus on rippunud juuksekarva otsas, kuid õpetajate, laste ja lapsevanemate ühine võitlus on taganud selle, et eile sai pidulikult alustada uut õppeaastat.
Tellijale
LUUBI ALL ⟩ Abiellumised toovad kooliperre täiendust
Kui Pärnumaalt pärit ja Viljandi kultuuriakadeemia lõpetanud Heli Torop viis aastat tagasi otsustas, et asub tööle Eesti lõunapoolseimas, Mõniste koolis Võrumaal, andis ta ema, samuti õpetaja, kaasa soovituse: «Vali kool, mis ka kestab.»
Kaks eelmist, kus Torop õpingute kõrvalt töötas, ei jäänud kestma. Need olid Kasari kool Läänemaal, mis sulges uksed aastal 2015, ja Metsküla algkool Pärnumaal, millele jäi viimaseks möödunud õppeaasta.
On 293-aastases Mõniste kooliski õpilaste arv vähenenud. Kaks kümnendit tagasi oli neid 136, sel sügisel üheksa klassi peale kokku 47. Esimesse klassi tuli eile viis last. Lisaks käib 33 mudilast kooliga samas majas tegutsevas lasteaias.
Sellegipoolest otsustas Torop (31) pärast magistriõpinguid Kuutsi külas asuva Mõniste kooli kasuks. Esiteks on ta abikaasa pärit Mõnistest, teiseks jätsid sealne ühtehoidev kollektiiv ja keskkond keset loodust talle hea mulje.
Ent ema manitsus, nagu hiljem selgus, polnud asjatu. Mullu talvel läksid liikvele jutud, et rahalistesse raskustesse sattunud Rõuge vald kavatseb Mõniste kooli kinni panna.