Anna üles! Otsime parimaid eurotoetuste saajaid üle Eesti

Euroopa Liiduga liitumise otsusest möödub sel sügisel 20 aastat. Euroopa Liidu toetusraha sissevool on Eesti eluolu edendamise oluline mootor olnud kogu selle perioodi vältel. Taasiseseisvunud riigi ülesehitamist alustasime nõukogude taagaga, vaese Ida-Euroopa riigina. Tänaseks oleme jõudsalt oma positsiooni parandanud ja on paras aeg vaadata tagasi saavutatule, märgata meie inimestele toodud muutust ning tunnustada neid, kes eurotoetuste abiga suurepäraseid projekte edukalt ellu on viinud.

Struktuurifondide eelmine, seitsmeaastane toetuste periood on lõppemas, kokku sai Eesti oleviku ja tuleviku heaks tuge üle 14 500 projekti. Sel perioodil sai Eesti struktuurifondide eelarvest kasutada 3,8 miljardit eurot, mis tänaseks on kõik lepingutega kaetud ja viimased projektid saavad valmis 2023. aasta lõpuks. Euroopa struktuuritoetuste korraldusasutus Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) korraldab sel puhul parimate EL toetuste abil ellu viidud projektide konkursi.

Toetuste abiga rikkuselt 17. riigiks ELis

Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) kommunikatsioonispetsialist Brit Koppel ütleb, et toetusraha on kasutatud eesmärgipäraselt ja igati tulemuslikult. «Enamik projekte on toonud kasu nii kohalikul tasemel kui riigile laiemalt. Seda on näha ka meie majandustulemustes, täpsemalt heaolukasvus võrreldes Euroopa keskmisega,» selgitab ta.

Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) ühe elaniku kohta oli hinnataset arvestades 2022. aastal 87 protsenti ELi keskmisest, mis teeb Eestist ELis suhteliselt rikkuselt 17. riigi. Aastal 2004 ELiga liitudes oli see 54 protsenti. Eesti positsiooni paranemine kajastub ka Euroopa Liidu aastate 2021–2027 eelarveperioodi mahus, kuivõrd elatustasemelt 75–90 protsendi vahemikku jäävaid piirkondi peetakse nn üleminekupiirkondadeks, millele eraldatakse toetusi mõneti vähem. Niisiis võib täie kindlusega öelda, et Eesti on euroraha kasutusse võtnud tõhusalt ja Eesti inimeste heaolu on tänu sellele märgatavalt paranenud.

Kampaania «Südamega tehtud eurotegu»

Iga kaunis uus koolikeskkond, mõni ettevõte, kes sai vajaliku stardikapitali, kogukonna tegevusi soodustav linnaväljak, renoveeritud maja vähenenud küttearved või erivajadusega inimese kohandatud vannituba, mis võimaldab lõpuks ometi raskusteta duši alla minna, on vajalik samm elukeskkonna paremaks muutmise suunas. Käes on aeg oma kodukandis lahtiste silmadega ringi vaadata, tehtut märgata ja oma tunnustust väljendada.

Esita enda lemmik eurotegu hääletusele!

RTK kampaania «Südamega tehtud eurotegu» kutsub kõiki: «Anna üles enda lemmik europrojekt, mis sind kõnetab, sulle silmailu pakub või sinu südamesse kõige rohkem rõõmu toob!» Kandidaatide nomineerimine kestab 5.–24. septembrini lehel eurotegu.ee ja sinna on võimalik esitada nii teiste projekte, mis silma on jäänud, kui ka enda omi. Nomineeritud projektide hulgast valib avaliku elu tegelastest ning eurotoetusi koordineerivate organisatsioonide esindajatest koosnev 5-liikmeline žürii välja kuni 30 silmapaistvamat ja mõjusamat projekti, projekti, mis pannakse rahvahääletusele. Mida rohkem eri valdkondade projekte esitatakse, seda mitmekesisem saab konkurss.

Igaüks saab finaali jõudnud projektile hääle anda 16. oktoobrist kuni 5. novembrini lehel eurotegu.ee ja lõpuks valitakse rahva ja žürii koostöös välja võitjad. Hääletajate vahel loositakse välja 2000 euro väärtuses kinkekaart reisiks mõnda ELi liikmesriiki ja Euroopa Komisjoni Eesti esindusega 2024. aastal reis Brüsselisse, kus saab uudistada Euroopa Komisjoni ja europarlamendi tööd. Säravamaid eurotegijaid premeeritakse novembri lõpul toimuval tänuüritusel.

Pelgulinna riigigümnaasiumi avamine. Hoonet rahastas Euroopa Liit 28 miljoni euroga. Foto: Tanel Meos

Euroraha kaal on suur

Perioodil 2014–2020 oli eurofondide osakaal riigieelarves ca 10 protsenti. Kauneid uusi lasteaedu ja koole on kerkinud kogu Eestis. Riigigümnaasiumite loomisega korrastatud haridusvõrk on kindlasti üks silmapaistvamaid, viimased hooned on veel valmimas. Ka Tallinnasse ehitatud muusika- ja balletikooli õppehoone on heaks näiteks, kuidas eurotoetuste abil pakkuda meie lastele mitmekesist haridust. Hoone sai ELi toetust koguni 36 miljonit eurot.

Koppel toob välja, et struktuurifondide toel on parendatud ka tervishoiusüsteemi: rahastust on saanud nii üle 50 esmatasandi tervisekeskuse kui ka PERHi ja TÜ Kliinikumi juurdeehitused. Seda selleks, et oleks võimalik pakkuda meie inimestele paremaid teenuseid paremas töökeskkonnas.

«Perioodist 2014–2020 vast ongi kooli- ja haiglavõrgu ümberkorraldamine suurimad, mille ettevalmistus ja elluviimine on võtnud aega, kuid millel on suur mõju igale Eesti perele,» räägib Koppel.

Pelgulinna riigigümnaasium, mis on üks Eesti suurimaid puithooneid. Foto: Pelgulinna riigigümnaasium

Arvud kõnelevad enese eest

Euroinvesteeringutega on rajatud raudteid ning hästi ligipääsetavaid rongipeatusi, parandatud on hoonete energiatõhusust, ehitatud vee- ja kanalisatsioonisüsteeme. Viimasel toetusperioodil on 24 121 inimest saanud puhtama joogivee ja 39 978 inimest tõhusama reoveepuhastusteenuse, uuendatud on kaugküttetrasse – need mõjutavad vahetult inimeste elukvaliteeti. Väga paljudes linnades on uuendatud tänavavalgustus säästlikuks LED-valgustuseks, mis aitab omavalitsustel kulusid kokku hoida.

«Oleme kiiresti ja edukalt õppinud, kuidas ELi struktuurifondidest saadud raha kasutada ettevõtete toetuseks ja uute töökohtade loomiseks, teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks. Selleks et hoida meie keskkonda puhtamana ja arendada säästvaid liikumisviise, on lisaks maanteedele ja raudteedele ehitatud sadu kilomeetreid kergliiklusteid. 13 874 hektarit elupaiku on saanud toetust seisundi parandamiseks,» loetleb Koppel. Ta lisab, et näiteks Purtse jõe reostuse likvideerimiseks kasutati euroraha 31 miljonit.

Koppel nendib, et paraku paistavad alati paremini silma hooned ja rajatised, vähem teadvustatakse, et väga paljusid tööturu- ja nõustamisteenuseid on samuti Euroopa Liit paarisaja miljoni euroga toetanud. Võrreldes sellega, mis alguses planeeriti, on toetustega kordades rohkem ära tehtud, edukaid näiteid sellest on kõikjal Eestis.

Suures mahus on toetatud ka kultuuri ja sündmusi, mis on aidanud meil oma kultuuri hoida, säilitada ja arendada. ELi raha tuge on saanud nii muuseumid ja linnused kui ka ooperipäevad ja muusikafestivalid.

Märka ja tunnusta

Alates ELiga liitumisest on Eestis toetust saanud üle 40 000 projekti, mida on kaasrahastatud struktuurifondidest. Narvast Kärdlani ja Tallinnast Setomaani on paljude Eesti inimeste eluolu ja ümbritsev keskkond paremaks muutunud. Koppel ütleb, et toetatud on väga laia spektrit muuseumidest liiklussõlmedeni ja väikeettevõtetest lasteaiakohtade loomiseni.

On oluline märkida, et füüsiliste objektide kõrval on palju tuge saanud valdkonnad, mida linnaruumis silmaga näha ei saa, kuid mis ometi on tähendanud elukvaliteedi tõusu: näiteks osutatud noorsootööteenused, teadusuuringud või tänu ümberõppekoolitusele ja nõustamisele uue töökoha leidnud tuhanded inimesed.

Koppeli sõnul tasub elluviidud projekte märgata ja tähele panna juba ainuüksi sellepärast, et igaüks neist on märk sellest, kuhu me kuulume – Euroopa Liitu – ja meid pole jäetud üksinda, vaid oleme saanud tänu erinevatele toetusmeetmetele ellu viia kümnete tuhandete inimeste unistusi, projekte Eesti heaks üle kogu riigi.

Tehtud on palju, kuid rahasummade kõrval räägitakse avalikkusele vähem nende projektide mõjust. «Märgakem nende mõju Eestile, meie inimestele loodud muutust ja tunnustagem neid, kes projekte edukalt ellu on viinud. Järgmise seitsme aasta projektide struktuurifondide rahastusperiood algas mullu ja loodame, et esile toodud head näited innustavad üha uusi inimesi võimalusi kasutama,» kutsub Koppel üles.

Perioodiks 2021–2027 eraldatakse Eestile ELi ühtekuuluvuspoliitika toetusi 3,37 miljardit eurot. Nende kasutamisel on kuus eesmärki: Nutikam Eesti, Rohelisem Eesti, Ühendatum Eesti, Sotsiaalsem Eesti, Inimestele lähedasem Eesti ja Õiglane üleminek.

Esita enda lemmik eurotegu hääletusele!

Parimad projektid lähevad rahvahääletusele, nende vahel jagatakse välja preemiad ja kõigi hääletajate vahel loositakse välja auhindu.

Nomineerimine kestab 4.–24. septembrini 2023.

Esita oma projekt lehel eurotegu.ee.

Ülevaade projektidest asub Riigi Tugiteenuste Kodulehel.