GALERII ⟩ Päästjad avaldasid meelt kärbete vastu. Võrklaev: «Palk võiks alati kõrgem olla.»

Eesti päästeala töötajate ametiühing (EPTAÜ) korraldas neljapäeva varahommikul Stenbocki maja ees piketi sisekaitse valdkonna eelarvekärpe vastu.

Kell 7.30 Stenbocki maja ette kogunenud piketeerijad avaldasid meelt sisekaitse valdkonna eelarvekärpe vastu ning nõudsid konkreetset palgatõusu kokkulepet. Päästjate esindajad taotlesid piketiga ka kohtumist peaministri ja valitsuse esindajatega ning osalemist oma valdkonna probleemide lahendamise aruteludel.

«Tulime siia nii vara sellepärast, et valitsuse istung algab täna tavatumal ajal ehk kell 8 ja me tahtsime saabuvaid ministreid kindlasti tervitada, soovida ilusat päeva algust ja jõudu tööle ja anda edasi päästjate flaierid sõnumitega,» selgitas EPTAÜ peausaldusisik Kalle Koop.

Ministritele jagatavatel flaieritel olid kirjas päästjate mured ja pakutavad lahendused. Päästjad said mõne kommentaari ka tööle saabuvatelt ministritelt.

«Rahandusminister Mart Võrklaev (RE) ütles, et nende poolt ei ole korraldust päästekomandosid sulgeda ja et palkasid kindlasti ei vähendata. Aga mis puudutab palgatõusu, siis selle kohta ei öelnud ta midagi,» ütles Koop.

Võrklaev rääkis eile Kuku raadios, et rahandusministeeriumis on kokku lepitud päästetöötajate palgatõusu külmutamine.

«Kui rääkida päästjatest ja politseinikest, siis lähipäevil saame ka valitsuse ülevaate avaliku sektori palgaülevaatest. Need inimesed teevad väga tublit tööd, aga täna oleme jõudnud olukorda, kus siseministeeriumi haldusala ka veab avaliku sektori palgakasvu. Selles sektoris me oleme teinud väga kõvad palgatõusud, aga meil on palju teisi sektoreid maha jäämas. Võin tuua maksu- ja tolliameti töötajaid, kes teevad politseiametnikega kõrvuti tööd,» selgitas Võrklaev.

«Jah, palk alati võiks olla kõrgem, aga tänased numbrid näitavad seda, et me oleme teinud seal tubli pingutuse,» lisas ta.

Päästeala töötajad nõuavad 1,2-kordset Eesti keskmist palka. «Sellise taseme määras meile Fontes. Selline peakski olema valdkonnas alustava töötaja töötasu,» kommenteeris Koop.

Tema sõnul on lisaks palgale probleeme veel, näiteks tegevuskulude kärbe sisejulgeolekut tagavatele asutustele.

«Tänases julgeolekuolukorras tundub täiesti arusaamatu, kuidas me kärbime asutust, mis on tunnistatud riigikaitseliseks. See võib kaasa tuua päästekomandode sulgemise, sest millegi muu arvelt ei ole seda kärbet lihtsalt täita,» nentis Koop.

Koop lisas, et komandode sulgemine mõjutab oluliselt inimeste turvalisust: abi jõuab kohale hiljem. «Kui abi tuleb hiljem, siis õnnetuse tagajärjed muutuvad raskemaks ja ka kõik muu, mis sellega kaasneb,» ütles päästjate peausaldusisik.

Siseminister Lauri Läänemets (SDE) on öelnud, et ei ole nõus Exceli põhimõttel kärpimistega. «Tema sõnul peaksid need olema ikkagi põhjendatud ja kaalutletud. Samamoodi rõhutas minister seda, et siseturvalisuse töötajate töö peaks olema vääriliselt tasustatud,» oli Koop siiski lootusrikas.

Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing (EPTAÜ) on loodud 2011. aastal, ametiühingu liikmeteks on päästeteenistujad. 2023. aastal liitusid ametiühinguga häirekeskuse teenistujad, kellest moodustati ühingu häirekeskuse osakond. Ühiselt esindatakse ja kaitstakse oma liikmete õigusi ja huve.