Venemaa vetostas ÜRO resolutsiooni Mali sanktsioonide kohta

Mali sõjaväelased. Foto: Nicolas Remene/Scanpix

Venemaa pani kolmapäeval veto ÜRO ettepanekule pikendada sanktsioone sõjaväehunta juhitavale Malile, millest on saanud Vene erasõjafirma Wagneri palgasõdurite lähedane partner.

«Hoolimata asjaolust, et me nõudsime korduvalt konstruktiivset lähenemist ja mõistlikku kompromissi, siis ei võtnud tekstid kuidagi arvesse Mali poole muresid ega Venemaa seisukohta,» ütles Vene suursaadik Vassili Nebenzia.

«Selleks olid kõik võimalused ja võimalused viimase hetkeni, et seda toimima saada,» märkis saadik.

Venemaa nõustus sanktsioonide pikendamisega, kuid nõudis, et see oleks viimane kord ja taotles sanktsioone jälgiva töörühma viivitamatut lõpetamist.

Lääneriigid süüdistasid Venemaad kättemaksus pärast seda, kui töörühm kritiseeris Mali vägede ja nende välisjulgeolekupartnerite tegevust, mis oli otsene viide Wagnerile.

Aegumas sanktsioonid kehtestati 2017. aastal, et toetada kaks aastat varem sõlmitud rahulepingut Saheli riigis, mis on võidelnud aastaid islamiäärmuslastest mässuliste vastu.

Äärmusrühmituse Islamiriik (IS) võitlejad on oma valdusi Malis vähem kui aastaga peaaegu kahekordistanud ning ka nende Al-Qaedaga seotud võistlejad kasutavad ära 2015. aastal rahuleppe allkirjastanud rühmituste nõrkust, ütlevad ÜRO eksperdid äsja avaldatud raportis.

Rahuleppe jõustamise takerdumine ja pidevad rünnakud kogukondadele annavad IS-ile ja Al-Qaedaga seotud võitlejatele võimaluse 2012. aasta stsenaarium uuesti läbi mängida, öeldakse raportis.

2012. aasta märtsis toimus Malis sõjaline riigipööre ja kaks kuud hiljem moodustasid mässulised põhjas islamiriigi. Prantsuse sõjaväe juhitud operatsiooniga sunniti äärmuslased Põhja-Malis võimust loobuma, kuid 2015. aastaks olid nad jõudnud kõrbealadelt tihedama asustusega Mali keskossa ja tegutsevad seal tänini aktiivselt

Ekspertkomisjoni hinnangul annab rahuleppe, eriti selle desarmeerimise, demobiliseerimise ja võitlejate ühiskonda lõimimise osa täitmatajätmine jõudu Al-Qaedaga seotud rühmitusele Jamaa Nusrat ul-Islam wa al-Muslimin (JNIM) Põhja-Malis.

IS-i võitlejate pidevad rünnakud Suur-Sahara piirkonnas on muutnud rahuleppe allkirjastanud rühmitused kogukondade silmis nõrgaks ja ebausaldusväärseks julgeolekutagajaks, ütlevad eksperdid.

JNIM kasutab seda nõrkust ära ja positsioneerib end ainsana, kes on võimeline Suur-Sahara elanikkonda Islamiriigi eest kaitsma.

ÜRO komisjoni sõnul vaatavad Mali sõjaväevõimud IS-i ja Al-Qaeda liitlaste vastasseisu pealt. Mõnede allikate arvates on vastasseis huntale kasulik, teised leiavad, et sellest võidavad terroristid, kelle sõjaline võimsus ja mõju kogukondadele kasvab iga päevaga.

Juunis andis Mali hunta kümme aastat džihadistide mässu vaos hoidnud ÜRO rahuvalvejõududele (MINUSMA) ja nende 15 000 eri riigi sõjaväelasele käsu lahkuda. ÜRO Julgeolekunõukogu lõpetas 30. juunil missiooni mandaadi.

ÜRO komisjoni sõnul kardavad 2015. aasta rahuleppega liitunud relvarühmitused, et ÜRO vahendamiseta laguneb rahulepe koost ja Mali põhjaosas tekib uue ülestõusu oht.