Riigikogu erikomisjoni ette sundtoomise võimalus tekitab vastakaid tundeid

Edgar Savisaar ja Kaja Kallas on mõlemad olnud tõrksad riigikogu erikomisjonide ette tulemisel. Foto: Tairo Lutter, Eero Vabamägi

Peaminister Kaja Kallase (RE) keeldumine reageerida kiirelt kutsele tulla riigikogu erikomisjonidele vastuseid andma on tekitanud küsimuse sundtoomise võimalikkusest. Seda on riigikogu VIII koosseisu (1995–1999) tööst alates arutatud eri ajutiste komisjonide töö käigus, kuid seni ei ole sunni rakendamiseni jõutud.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees Henn Põlluaas ütles, et kõik isikud, ka valitsuse liikmed, on kohustatud tulema riigikogusse ütlusi andma ning sellest keeldumine on pretsedenditu. Samas möönis ta, et kuigi tulemata jätmise eest on mõnel puhul sätestatud karistused, ei saa politsei, prokuratuur ega keegi muu asja menetleda, sest seaduses ei ole neile seda ülesannet antud – seega pole ka komisjonil kaevata kellelegi muule kui avalikkusele.

Endine õiguskantsler Allar Jõks leidis, et ei korruptsioonivastane erikomisjon ega riigieelarve kontrolli erikomisjon pole seaduse tähenduses uurimiskomisjon, kuhu kutsutu on kohustatud rahatrahvi ähvardusel ilmuma, selgitusi andma ja küsimustele vastama. «Ja isegi uurimiskomisjonil pole õigus kohaldada kutsutud isiku suhtes sundtoomist,» lisas ta.