Viru maakohus vaagis esmaspäeval Eesti kuritegelikus ilmas tuntud Haron Dikajevi enne tähtaega vanglast vabastamist, kuid vangla ja prokuratuur ei toeta tema vabastamist.
Vangla ja prokuratuur ei toeta allilmategelase enne tähtaega vabastamist
Kohus teeb Dikajevi võimaliku vabastamise kohta määruse hiljemalt 22. septembril.
Dikajevi ja tema kaaslaste süüdimõistmine ning neile määratud pikad vangistused jõustusid 2021. aasta jaanuari alguses, kui riigikohus ei võtnud nende kaitsjate kaebusi arutusele.
2019. aasta 21. augustil tunnistas Harju maakohus Dikajevi süüdi ja mõistis talle sama karistuse, mida nõudis kohtuvaidluses riigiprokurör Vahur Verte ehk 12-aastase vangistuse.
Maakohus karistas kuritegelikku ühendusse kuulunud Sergei Džavakjani, Tanel Mandelkorni, Grigori Bagatõid, Vtali Kaera, Eduard Oleinikut, Dmitri Sidorenkot ja Jevgeni Podolinskit vangistustega vahemikus kuus aastat ja kuus kuud kuni 13 aastat.
Juba 2017. aasta suvel läksid prokuratuuriga kokkuleppele eelmiste kaassüüdistatavad Sergei Primak, Sergei Niinemets, Artur-Ažar Simonov, Aleksandr Dmitruk, Robert Raag, Alexander Nikolajev, Valeri Dementjev ja Aleksandr Varlamov ning neile mõistis kohus karistused tingimisi vangistustest kuni nelja-aastase reaalse vangistuseni. Kohus lõpetas suures ulatuses maksude tasumisest hoidumisele kaasaaitamises süüdistatava Andrei Jermolajevi kriminaalasja otstarbekuse kaalutlustel, kuna ta kannab juba kaheksa aasta pikkust vangistust.
Riigiprokuratuur saatis kohtu ette 18 inimest, kellest enamikule pandi süüks Haron Dikajevi juhitud kuritegelikku ühendusse kuulumist.
2016. aasta sügisel alanud protsessil ütles Dikajev, et ta ei tunnista oma süüd kuritegeliku ühenduse juhtimises, kuid tunnistab osaliselt oma süüd kehalise väärkohtlemise süüdistuses.
Süüdistuse järgi rahastas kuritegelik ühendus oma tegevust erinevate majandus- ja varavastaste kuritegude toimepanemisega. Muu hulgas pandi toime käibemaksupettusi, millega tekitati Lätile ja Leedule sadade tuhandete eurode ulatuses kahju.
Eeluurimisel kogutud andmete järgi finantseeriti ühendust ka Eestis toimepandud kelmustega, millesse kaasati inimesi, kes soostusid tasu eest vormistama oma nimele järelmaksu- ja laenulepinguid. Selle tulemusena sai ühendus enda omandusse tehnikat ja sularaha.
Süüdistatavatele heideti ette ka kehalist väärkohtlemist, omavolilist sissetungi, omastamist, dokumendi võltsimist ja selle kasutamist, tulirelva helisummuti ebaseaduslikku käitlemist, suures koguses narkootikumide käitlemist ja liikluskuritegusid.
Viit inimest, kes kuritegelikku ühendusse ei kuulunud, süüdistati selles, et nad aitasid oma tegevusega ühenduse liikmetel erinevaid kuritegusid toime panna.
Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo pidas ühenduse liikmetest enamiku kinni 2015. aasta aprillis ja juunis. Dikajev peeti kinni 2015. aasta juuni lõpus ning Harju maakohus võttis ta vahi alla.
Kriminaaluurimine käivitati 2012. aasta lõpus ning seda uuris keskkriminaalpolitsei ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.
Praeguseks aastakümneid kriminaalpolitsei huviorbiidis olnud Dikajev on korduvalt kohtu all olnud, kuid on rasketest süüdistustest pääsenud.
Dikajev oli kohtu ees 1995. aasta septembris niinimetatud krasnodarlaste ja tšetšeeni grupeeringu allilmasõja tõttu, milles jäi kadunuks kolm krasnodarlast, kellest kaks leiti hiljem tapetuna ning üks jäigi kadunuks.
Dikajevit süüdistati nende tapmise korraldamises, kuid kohtus ei suudetud seda tõendada ning teda karistati vaid relva ebaseadusliku omamise eest kaheaastase vangistusega. Mees vabastati vanglast hea käitumise tõttu enne tähtaega.
1999. aastal oli Dikajev 1995. aasta allilmasõja tõttu taas kohtu ees, kus ta mõisteti esimeses kohtuastmes süüdi huligaansuses, kuid teises astmes õigeks.
2002. aasta septembri lõpus peeti Dikajev kinni kahtlustatuna meediaärimees Vitali Haitovi mõrva korraldamises, kuid vabastati süütõendite puudumise tõttu.
2005. aastal mõistis kohus Dikajevi koos viie kaaslasega süüdi ühelt ärimehelt 100 000 krooni väljapressimises ja saatis nad neljaks aastaks vangi. Dikajev vabastati enne tähtaega 2008. aasta märtsis.