TAUST ⟩ Tallinna niitmata jätmine andis õppetunni

Niitmata rohealad Põhja-Tallinnas. Vasara tänav. Sagedamini võiks niita alasid, mida elanikud iga päev kasutavad. Foto: Madis Veltman

Tänavu Tallinna rohealadel eluvõimaluse saanud kirju lillemeri paneb ka agronoome – nagu Postimehe teadustoimetusega liike määranud Heidi Kollo – kindluse mõttes teatmeteoste järele haarama.

Euroopa rohelise pealinna tiitlit kandev Tallinna linn peatas kevadisel põuaperioodil niitmise avalikel rohealadel. Kui vihm naasis, jätkati niitmisega osaliselt, kuid suurt osa meie pealinna haljasaladest katab tänaseni lopsakas, kohati põlvini ulatuv rohi. Eesti Põllumajandusuuringute Keskuses kvaliteedijuhina töötava Heidi Kollo sõnul oli põuaperioodil tehtud otsus igati asjakohane.

«Veiste-südamerohi, harilik raudrohi, õitsemise lõpetanud ojamõõl, piimanõges, hunditubakas, kassitapp ja seatapp,» nimetab taimeliike Kollo meie esimeses peatuspaigas Masina tänaval. Seisame eramaal, mille omanikud pole niitmiseni tänavu jõudnud. Kollo kiire hinnangu järgi võib see mõne ruutmeetri suurune ala sisaldada enam kui 50 taimeliiki. «Siin näeb liike, mis linnapildis eriti tavapärased ei ole, nagu see, lillade õite ja punaste marjadega harilik maavits.» Kahtlustame, et hoovi loomise käigus veeti siia metsataimede seemneid sisaldavat mulda.