LUUBI ALL ⟩ Koolijuhid näevad kurja vaeva õpetajate leidmisega

Raplamaal asuva Kohila gümnaasiumi direktor Marko Kaljuveer ei saa tegelikult sugugi muretult istuda. Kaks olulist töötajat on veel leidmata. Ja kandidaate ei ole. Foto: Madis Veltman

Kuigi järjekordse õppeaasta alguseni on jäänud vähem kui nädal, painab paljusid koolidirektoreid mure, kust leida kõigi klasside ette õpetajad, sest Eesti haridussüsteemi headust õõnestav probleem on juba aastaid kõlanud hoiatustest hoolimata jäänud poliitikute ja haridusjuhtide seas piisava tähelepanuta – ja lahenduseta.

Endine teleprodutsent Marko Kaljuveer, selle suve algusest Tallinna ja Rapla vahele jääva Kohila gümnaasiumi direktor, on hädas olnud kolme õpetajaga. Selles mõttes, et neid pole kuskilt olnud leida ega võtta. «Siiamaani otsime,» ütles ta nädala algul, kui uue kooliaasta alguseni jäi alla kahe nädala.

Tegelikult on tal isegi hästi läinud. Kui ta enne jaanipäeva ligi tuhande õpilasega kooli juhtimise üle võttis, vaatas talle vastu tervelt tosin täitmata õpetajakohta. Teisisõnu: iga kaheksas koht oli vakantne. Kes oli läinud pensionile, kes leidnud uue töökoha elukohale lähemal, kes liikunud pealinna. Üks senine õpetaja otsustas sõita tütre juurde Austraaliasse, et hakata seal täiskohaga vanaemaks.

Koolidirektori amet on Eestis osalt nagu teleprodutsendi amet, mis nõuab lõputut asjade korraldamist, võrdleb Kaljuveer. Ükshaaval sai tosinast vabast õpetajakohast üheksa täidetud. Ehkki kandidaatidega, tunnistab ta, priisata polnud. Näiteks saksa keele õpetajaks värbas ta sakslase, kes elanud kolm kümnendit Eestis ja töötanud varem Tallinna koolides.

«Oli töörohke suvi,» resümeerib Kaljuveer.