Mille põnevaga üllatavad muuseumid sellel sügisel?

Foto: Muuseumikaart

Muuseumikaardiga külastad muuseume nii palju kui süda lustib!

Sel kevadel startinud muuseumikaart on osutunud väga menukaks ning muuseumikaardi on endale ostnud või kingiks saanud juba 7000 inimest. Põhjus on väga lihtne, sest muuseumikaardiga on võimalus aasta vältel külastada enam kui 100 muuseumi, elamuskeskust ja galeriid üle Eesti ning seda piiramatu arv kordi!

Muuseumikaart on digitaalne

Et hoida loodust, siis on muuseumikaart vaid digitaalne ning seotud kaardiostja isikuga. Ehk kui digipiletit kohe telefonist ei leia, siis võib muuseumikassas näidata oma isikukoodiga dokumenti ning pääsebki näitusi nautima. Muuseumikaart maksab 59 eurot ning seda on kõige lihtsam osta muuseumikaardi kodulehelt.

Menukaimad muuseumid

Ainuüksi selle suve jooksul on muuseumikaarti kasutatud pea 30 000 korda. Enim on muuseumisõbrad käinud Lennusadamas, Kumu kunstimuuseumis, Eesti vabaõhumuuseumis ja Tallinna teletornis. Menukad on ka Paks Margareeta ja PROTO avastustehas Noblessneris. Pealinnast väljaspool on populaarseimad Eesti Rahva Muuseum, Pärnu uue kunsti muuseum ning ka Haapsalu, Rakvere ja Kuressaare linnus.

Valikuvõimalus on suur

Muuseumikaardi meeskond soovitab, et kui oled tuntumad külastuskohad läbi käinud, siis sea siht suurlinnadest kaugemale. Kas oled jõudnud Arvo Pärdi keskusesse Laulasmaal, Narva kunstiresidentuuri või hoopis kõige lõunapoolsemasse mäluasutusse – Mõniste talurahvamuuseumi Võrumaal?

Super kingiidee

Muuseumikaart sobib kinkimiseks iga sündmuse puhul – olgu see siis kooli algus, sünnipäev või jõulupidu. Pidulikemateks puhkudeks sobib eriti hästi kinkeümbrikus muuseumikaardi kinkekaart, mida müüvad mitmed muuseumipoed üle Eesti.

Ole kursis uute näitustega

Korraga on muuseumides võimalik nautida enam kui 500 näitust, mis on aukartustäratavalt suur number. Muuseumikaart teeb siin elu lihtsamaks, sest jagab pidevalt soovitusi värskete näituste ning uute muuseumide kohta. Kui liitud muuseumikaardi uudiskirjaga, siis saad värske näituseinfo otse oma postkasti.

Uuri lähemalt: muuseumikaart.ee

Pane tähele, et ka kõigi allpool mainitud muuseumide külastamine on muuseumikaardiga tasuta!

Eesti Tervisemuuseum

Parim asi algava päeva alustamiseks on hästi magatud öö. Tervisemuuseumi uue näituse “Uneversum. Näitus unest ja magamisest” eesmärk on väärtustada und kui füüsilise, vaimse ning emotsionaalse stressi leevendajat ja võimekuse taastajat. Piilume magamistuppa ning vaatame, kuidas inimesed magavad ja mis toimub une ajal meie kehas. Jagame häid soovitusi ja praktilisi näpunäiteid parimaks öiseks puhkuseks kõigile, kes soovivad oma unetervise eest hoolitseda. Näitust toetab põnev publikuprogramm. Oktoobrikuust stardime unetundidega, mida tasub külastada koos oma sõprade või töökollektiiviga.

Tervisemuuseumi auhinnatud püsinäitus “Avameelselt Sinu kehast” räägib sellest, millest inimkeha koosneb ja kuidas toimib. Avame inimeseks olemise ilu, võlu ja valu ning rolli iseenda füüsilise ning vaimse tervise hoidmisel, parandamisel ja elustiili valikul. Sünnist surmani. Sobib nii täiskasvanutele kui ka lastele. Üksi, pere ja sõpradega külastamiseks.

Tervisemuuseum on tegelikult laiem kui vaid vanalinnas Laial tänaval asuv muuseumimaja. Vaata ka virtuaalnäituseid unenägudest, õendusest ja pandeemiatest ning kuula podcasti Sünaps, mis on Eesti Keele Instituudi konkursi “Selge sõnum” laureaat aastal 2022. Välinäitused Tallinna Sadamas ja Ülemiste Citys annavad oma panuse eestimaalaste tervise-edendusse. Lustakas ja eluline “Lapsesuu” rändab Eesti raamatukogudes. Muuseumipoest leiad originaalseid meeneid, mänge ja raamatuid kingikotti pistmiseks.

Kohtumiseni Tervisemuuseumis! Oleme avatud teisipäevast pühapäevani kell 10-18.

Eesti Vabaõhumuuseum avab sügisel uue lastele ja peredele mõeldud eksponaathoone

Sügis tõotab Eesti Vabaõhumuuseumis tulla tõeliselt põnev! Lisaks sellele, et värvirikas sügis pakub muuseumis kaunist vaatemängu, on toimumas mitu suursündmust, mis rikastavad muuseumielu.

Tähtsündmuseks on uue eksponaathoone Kolga aida-lauda-raida avamine oktoobrikuiseks koolivaheajaks. See põneva nimega Hiiumaalt pärit hoone, mis hävines muuseumis 1980. aastatel tulekahju tagajärjel, taastatakse täies hiilguses ning saab endale mitu väga olulist uut ülesannet. Hoones avatakse keskkonnateemaline tegevuskeskus, mis kannab pealkirja „Iga väike samm loeb“. Sellel peredele suunatud mängulisel näitusel saavad lapsed läbi aktiivsete tegevuste teada, milline oli taluelu vanal ajal, ning arutleda, kas ja mida oleks meil tänapäeval sellest õppida. Hoone on talvehooajal avatud nädalavahetustel ja koolivaheaegadel.

Lisaks uue eksponaathoone avamisele tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi. 17. septembril juhatab sügise sisse traditsiooniline Eesti Leiva päev ja sügislaat. Mihklipäeval, 29. septembril, läheb muuseum üle talvehooajale - sissepääs külastajatele on sel päeval tasuta. Piiriveere sibula ja kala päeval 7. oktoobril saab osa setude ja vanausuliste lõikusaja pidupäevast. Isadepäeva tähistatakse muuseumis 12. novembril lustaka sandipäevaga.

Eesti Vabaõhumuuseumi tasub aga külastada iga päev, sest seal on mõnus puhata linnakärast, jalutada metsaradadel ning saada osa põnevast eesti talurahva ajaloost. Külastajad saavad sõita hobuvankriga, tutvuda muuseumi koduloomadega ning mängida seiklusmänge, kasutades tasuta mobiilirakendust NUMU.

Vaata lisa muuseumi kodulehelt www.evm.ee

	fb.com/EestiVabaohumuuseum
	instagram.com/eestivabaohumuuseum

Eesti Rahva Muuseumis peituvad lood ja elamused!

Külasta näitust ja teadusseminari, tõmba hinge restoranis, Raadi pargis ja muuseumipoes, liitu giidituuriga ja naudi lisaprogramme. Tuli üksi, pere ja sõpradega.

Juba 10. septembril toimub ERMi esimene spetsiaalselt peredele suunatud üritus, mis seekord on kaitse-teemaline. Perepäevad hakkavad toimuma kord kuus.

Näitusi on meil igale maitsele. Eesti ajaloo püsinäitus on kui ajakapsel – hetke, kus viibida, otsustad ise! Muinasjutuline „Uurali kaja“ võlub jätkuvalt nii väiksemaid kui suuremaid. Sel sügisel on veel avatud värvidega pillerkaaritav näitus "Sõnumid kolmnurgas. Näitus Eesti XX sajandi suveniirrätikutest". Detsembri alguseni ootavad huvilisi talutoolid, mis seisavad nii nelja jalaga maa peal, kui hõljuvad õhus. Erinevatel kehaga seotud kultuurilistel teemadel kutsub kaasa mõtlema ja tegutsema näitus „Õige keha, vale keha?“. Näituste juurde kuuluvaid eriprogramme otsi ERMi veebist ja sotsiaalmeediakanalitest!

14. oktoobrist ootame kunstihuvilisi tutvuma Konrad Mäe seninägemata maalidega. Ehtefännid saavad oktoobri lõpust alates uudistada nii ERMi kogudesse kuuluvaid kui kaasaegseid hõbeehteid. Väiksemad näitused peidavad end aga igal pool ERMis, otsi nad üles!

Kõik näitused, põnevad giidituurid, vestlusõhtud jm üritused, mis aitavad sügisõhtuid sisukalt täita, leiad ERMi veebist.

Nukuteatrimuuseum

Nukuteatrimuuseum kutsub sel sügisel avastama uut näitust „Juhuse tahtel nukunäitlejaks“, mis tutvustab legendaarse nukunäitleja Väino Luubi loomingut ning tema seitset ametit Nukuteatris. Näituselt leiab tegevusi, kus saab end proovile panna mitmesugustes teatriametites – näiteks mõelda välja teatrinuku kavand, katsetada lavakujundamist, kehastuda erinevateks tegelasteks ja luua pillidega heliefekte.

Peale selle toob näitus esile Luubi huvi kaamera ja filminduse vastu. Tänu viimasele on olnud esmakordselt võimalik eksponeerida haruldasi filmikaadreid Väino Luubi erakogust, kust leiab mitmeid jäädvustusi Nukuteatri meeleolukatest ringreisidest ning lavastuse „Miki-Hiir tondilossis” valmimisest. Oodata on ka filmiõhtut, kus saab näha Luubi filmitud kaadreid teatrielust ja -inimestest.

Alates märtsikuust on üks osa Nukuteatrimuuseumist olnud ratastel. Valminud on rändnäitus „Teatrinukkude võlumaailm“, mis on septembri alguseni eksponeeritud Palmse mõisas ning 28. septembrist 7. jaanuarini Pärnu Muuseumis. Rändnäitus on lühivorm Nukuteatrimuuseumi püsiekspositsioonist ja pakub sellega sarnaselt teadmisi ajaloost, võimalust mängida ise teatrinukkudega ning tutvuda lavastust ettevalmistava protsessiga.

Lisaks on sügisel lisandumas uusi põnevaid muuseumitunde nii kõige pisematele kui ka koolilastele. Endiselt jätkuvad „Puust ja punaseks“ koolipäevad, mis on Tallinna vanalinna muuseumite ning keskuste ühine koostööprojekt.

Miks ripub nahkhiir pea alaspidi?

Kas sina tead, mida põnevat saab kokku leiutada sellistest vidinatest nagu mopeed Riga 13 mootor, GAZ 51 kabiini soojenduse ventilaator, mootorsae Ural bensiinipaak, abimootor D4 ja selle juhtimisseadmed, omavalmistatud ratas ja kultivaator C piid?

Kui ei, on aeg seada sammud Eesti Põllumajandusmuuseumis olevale nõukogudeaegse leiutamise ja isetegemise näitusele "Kui aeg on kasin, siis leiuta masin".

Tollane vaene aeg ja kitsad olud tegid inimesed leidlikuks. Vanarauaplatsilt, utiilist ja majandi remonditöökodadest soetati „väärt vidinaid“ ja kuldsete kätega mehed panid detailid traktoriks kokku. Meistrid olid ühtlasi traktorite „väljamõtlejad“, sest eeskuju polnud kusagilt võtta. Tänapäeval on sellist „müstilist“ tehnikat sageli vanametalli kokkuostu platsilt leida. Teistele võib masin olla perekonna reliikvia, millega seotud nostalgilised lood ja soojad mälestused.

Aga kas sa oled kunagi mõelnud miks ripub nahkhiir pea alaspidi? Või et miks nad tegutsevad pimeduses? Milline on ja millest sõltub nahkhiire kehatemperatuur? Nahkhiired on kahtlemata väga väärtuslikud loomad, kuid millised on nende kasulikud ja vajalikud omadused? Kõigile neile, ja paljudele teistele küsimustele, annab vastused näitus "Hirmus armas nahkhiir".

See väga põnev ja huvitav näitus sobib nii suurtele kui ka väikestele külastajatele. Saad nii katsuda, proovida kui ka vaadata - igav siin juba ei hakka. Külastajatele on abiks ka audiogiid eesti, inglise, soome ja vene keeles.

Kuidas vanasti riie selga, toit lauale ja maatööd tehtud said, võid lisaks eelpool nimetatud näitustele uudistada Eesti Põllumajandusmuuseumis, mis asub Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisas. Rohkem infot leiad siit: www.maaelumuuseumid.ee.

Välja ahju tagant!

Uue näitusega "Välja ahju tagant!" soovib Vabamu anda ajaloost välja jäänud naistele väärika ja võrdväärse koha meeste kõrval, keda me kõik teame ja peame meie riigi ajaloo suurkujudeks.

Eesti ajaloos on võimsaid naisi, kes on aidanud ehitada demokraatiat, kuid kelle nimed on ajalooraamatutest tänamatult välja jäänud. Nendes tubades, kus olid Carl Robert Jakobson ja Jakob Hurt, oli ka Lilli Suburg. Nendes koosolekusaalides, kus viibisid Konstantin Päts ja Lui Olesk, võtsid istet ka Mari Raamot ja Minni Kurs-Olesk. Iseseisvas vabas riigis peavad olema ka naised iseseisvad ja vabad – see arusaam on demokraatia ülesehitamise juures kehtinud Eesti rahvusliku ärkamise ajast peale, juba 150 aastat. Ajalootunnis seda aga ei õpetata.

Eesti esimeseks naisliikujaks võib pidada Lilli Suburgi, kes oli tihedalt seotud Eesti rahvusliku ärkamise tegelastega. Suburg nõudis naistele õigusi. Tema asutas esimese Eesti naisteajakirja Linda, mille 1887. aastal ilmunud avanumbri eessõnas julgustas ta naisi ahju tagant välja astuma ja kummutama eeldust justkui võiks ainult meestel olla selget mõistust.

Näitusekülastajal on võimalik liikuda läbi 150 aasta, et näha, mida on tähendanud naiste õiguste ja vabaduse eest seismine erinevatel ajastutel. Samuti saab tutvuda, kuidas iseseisvuse taastamise järel paistsid julgusega enda eest seista silma feministlikud kunstnikud ning lesbi- ja geiaktivistid.

Vabamu püsinäituse teejuhile, audiogiidile on lisandunud 20. sajandi Eesti kvääre lugusid jutustav heliteekond. Uue heliteekonna kuraator on Tartu Ülikooli etnoloogia doktorant Rebeka Põldsam ning see juhib tähelepanu mõnele uuele ja mõnele vanale esemele, mis aitavad mõtestada Eesti LGBT-ajalugu.

Heliteekonda audiogiidis saab kuulata kolmes keeles (eesti, vene ja inglise). Audiogiid toob muuseumisse LGBT-inimeste lood ajast, kui neid nimetati „niisugusteks", kuni tänapäeva aktivismi ja kogukonna teemadeni.