KESKPÄEVATUND ⟩ Strandberg: teaduslikus mõttes oli see uuring täielik sõnnik

Marek Strandberg «Keskpäevatunnis» Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix Baltics

Marek Strandberg ütles Kuku raadio «Keskpäevatunnis», et teaduslikus mõttes oli kogu lastetute naiste uuring täielik sõnnik, kuna ei uuritud mitte nende elukaart, vaid naiste andmed anti erakonnaga seotud sihtasutusele. 

Kuku raadio «Keskpäevatunnis» ütles saatejuht Priit Hõbemägi, et skandaalse uuringu puhul on omavahel sassi aetud, mida uurida ja kuidas uurida. 

Ignar Fjuki sõnul eksiti selles, et Raul Eamets sõlmis lepingu sisuliselt iseendaga, et sihtasutus saaks rahvastikuregistrist andmed kätte. Tema hinnangul eksis ka rahvastikuregister, kui ta andmed välja andis, samuti ei oodatud ära eetikakomitee luba. Fjuk lisas, et delikaatsete andmetega küsitlused peaksid olema siiski ilma liigse poliitilise agendata.

Marek Strandbergi arvates oli see uuring teaduslikus mõttes täielik sõnnik, kuna ei uuritud mitte lastetute naiste elukaart, vaid lihtsalt anti ühele sihtasutusele naiste andmed, et sihtasutusega seotud erakond saaks neid edaspidi tülitada. 

Fjuk juhtis tähelepanu, et kogu seesugune protsess on kestnud vähemalt aasta, sest see algas eelmisel suvel peretoetuste suurendamisega, mille tagajärjel said paljud pered ebaproportsionaalselt suure toetusraha. Ta lisas, et uurida tuleks hoopis laste kasvatamiseks vajalike tugistruktuuride olemasolu ehk lasteaiakohti, arstiabi ja sedagi, kas ikka jätkub mehi naiste kõrvale. «Ma ei saa üldse aru, miks Isamaal seda uuringut vaja oli, sest nad juba teavad, et suurendada tuleb peretoetusi.»

Strandberg lausus, et kogu protsess vajab tegelikult politseiuurimist, et teada saada, kuhu naiste andmed rändasid.

Hõbemägi tõi esile, et kui siseminister Lauri Läänemets on tauninud andmetega kauplemist, siis tegelikult on rahvastikuregistris olemas konkreetne hinnakiri, mille alusel saab sealt andmeid osta. Ta sõnas ka, et seaduste järgi peab uuringu tegija andma andmetele kuju, kus neid ei saa konkreetsete isikutega siduda, ja ta ei arva, et Pere Sihtkapital toimetab andmeid kõrvale.

Fjuk lausus seepeale, et selle uuringu puhul oli andmete saajal õigus anda neid edasi kolmandatele isikutele. 

Saates arutleti ka automaksu teemal. Hõbemägi märkis, et automaks on kaua tähelepanu all olnud ja rahandusministrist on saanud kõige vihatum minister, nüüd teatas kliimaminister Kristen Michal aga üllatuslikult, et maks on valesti paika pandud ja tema ministeerium ei toeta seda. Ta lisas, et kuna kliimaminister on ääretult mõjukas isik, tuleb rahandusministeeriumil teemaga uuesti tegelema hakata. 

Strandbergi hinnangul ei jää peaministril selles olukorras ilmselt midagi muud üle kui selline käpard välja vahetada, sest muidu on tegemist lihtsalt poliitilise näitemänguga.

Fjuk ütles, et tema ei pea seda näitemänguks, sest see, mis on rahandusministeeriumist tulnud, on täiesti arusaamatu ning Michali ettepanek on ju reguleerida automaksuga ka autostumist, säästlikku autoparki ja heitmetega seonduvat. 

Veel oli «Keskpäevatunnis» jutuks presidendikantselei rahastamisskandaal. Saates osalejad avaldasid imestust, et rahandusminister seda nii ägedalt peab, eriti kui arvestada, et keegi ei väida otse, et presidendi kantseleile raha eraldamine ja seaduste väljakuulutamine oleksid omavahel seotud.