Eestimaa Talupidajate Keskliit avaldab muret kavandatava mootorsõidukimaksu pärast, eriti arvestades selle negatiivset mõju maapiirkondade elanikele.
Taluliit ootab riigilt põhjalikku automaksu mõjuanalüüsi
Maapiirkondade inimestele on autod asendamatud, kuna Eesti ühistranspordivõrk ei taga eluks vajalikke liikumisvõimalusi. Võttes arvesse Eesti geograafilist jaotust ja infrastruktuuri eripära, on auto sageli ainus vahend näiteks tööl või poes käimiseks, lapse kooli või trenni viimiseks. Mõistame, et autode kasutamine toob kaasa keskkonnamõjusid, kuid samal ajal tuleb mõista ka maapiirkondade elanike vajadusi ja võimalusi.
Sellel nädalal kolmepäevast ja viisteist talu hõlmavat «Parima Talu» konkursi tuuri läbi viies, ning üle Eesti erinevate taludega suheldes on selge kõigi üks ja ühine murekoht. «Enne sellise olulise maksueelnõu väljatöötamist on hädavajalik läbi viia põhjalik mõjuanalüüs, mis keskenduks eriti maapiirkondade elanike olukorrale. Meie teadmiste kohaselt pole sellist analüüsi seni tehtud,» märgib Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.
Mõjuanalüüs aitaks selgitada, kuidas mootorsõidukimaks mõjutaks maapiirkondi, kus inimeste sissetulekud ja elustandard võivad oluliselt erineda suurlinnade omadest. «Peame mõtlema, kuidas see maks võib mõjutada maapiirkonna inimeste rahalist olukorda, tarbimisharjumusi ja elukvaliteeti.» Lisab Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit soovitab Vabariigi Valitsusel tõsiselt kaaluda mootorsõidukimaksu eelnõu väljatöötamisest loobumist, arvestades eelnimetatud aspekte ja eelkõige maapiirkondade elanike vajadusi. Erandina võiks kaaluda mootorsõidukimaksu kehtestamist luksusautodele.
«Eestimaa Talupidajate Keskliit mõistab, et riigieelarve tasakaal ja rahanduse jätkusuutlikkus on olulised, kuid esmalt tuleks riigil rakendada kokkuhoidu ja loobuda ebamõistlikest kulutustest tagades samal ajal, et maksupoliitika ei karista teatud elanikkonnarühmi ebaõiglaselt.» Rõhutab Ats.