Praegusele skandaalile puhus tule alla Pere Sihtkapitali tellitud uuring, milles sooviti uurida üksjagu naba alla jäävaid teemasid, nagu seksuaalharjumused ja erakondlik eelistus. Sihtkapitali juhi Hillar Peterseni kinnitusel küsisid nad rahvastikuregistrist vaid tavalisi isikuandmeid: isikukoodi, e-posti aadressi ja telefoninumbrit. Ette andsid nad ka valimi tegemise kriteeriumid (lastetud naised vanuses 20–44 aastat ning teises valimis kolme ja enama lapsega naised).
Küll aga saab väita, et uuringuga kogutud andmed on eriliigilised. Kõigepealt aga sellest, mis üldse on isikuandmed, nii eriliigilised kui ka tundlikud.
Mõnevõrra lihtsustades võib ütelda, et isikuandmed on kõik andmed, mis võimaldavad inimest tuvastada.
Nimi – kõige loogilisemalt käib see isikuandmete hulka.
Aadress – ilma nimeta ei tähenda see midagi, küll aga võib muutuda isikuandmeks, kui aadressi juurde käib mingi täiend, mis võimaldab aru saada, kes sellel aadressil elab, näiteks Kapa-Kohila külavanema aadress on XXX 1-2.
E-posti aadress – kui see on kujul eesnimi.perekonnanimi@mingidomeen.ee, siis ei ole küsimust, aga samas sexykiisu32@mingidomeen.com jällegi ei pruugi käia isikuandmete alla.
Küpsised – mitte rosinaküpsised, vaid need, millega nõustumist nõuavad tüütu järjekindlusega kõik veebilehed. Need annavad veebilehe haldajale infot sinu veebiaadressi kohta, mis võib koos teiste andmetega luua võimaluse sinu isiku tuvastamiseks.
Isikukood – vahel üritatakse teadmatusest isikukoodi mingiks eriti salajaseks andmetükikeseks liigitada, aga iseenesest on see täiesti süütu teave. Isikukoodi abil saab teada inimese soo ja sünnikuupäeva. Eraldi ühikuna ei pruugi see kuigi palju ütelda, aga koos nimega sisaldab ta juba infot.