Sõlmküsimus ⟩ Kallis kauge informatsioon... Niisiis. Andmetest ja nende kaitsmisest

Isikuandmete kaitsmisel on riik küll ülevaataja rollis, aga oma andmetega peab igaüks ettevaatlikult ringi käima. Foto: Artur Kuus

Harva pöörab massimeedia nii palju tähelepanu isikuandmetele – nii tavalistele, tundlikele kui ka eriliigilistele – kui ühe sündimusuuringu kiiluvees lahvatanud skandaalis. Pole ime, et kirgede lõõmas on segi läinud terminite tähendus, poliitikud nopivad punkte, teadlased proovivad selgitada, osapooled panevad rõõmuga puid alla.

Praegusele skandaalile puhus tule alla Pere Sihtkapitali tellitud uuring, milles sooviti uurida üksjagu naba alla jäävaid teemasid, nagu seksuaalharjumused ja erakondlik eelistus. Sihtkapitali juhi Hillar Peterseni kinnitusel küsisid nad rahvastikuregistrist vaid tavalisi isikuandmeid: isikukoodi, e-posti aadressi ja telefoninumbrit. Ette andsid nad ka valimi tegemise kriteeriumid (lastetud naised vanuses 20–44 aastat ning teises valimis kolme ja enama lapsega naised).

Küll aga saab väita, et uuringuga kogutud andmed on eriliigilised. Kõigepealt aga sellest, mis üldse on isikuandmed, nii eriliigilised kui ka tundlikud.

Mõnevõrra lihtsustades võib ütelda, et isikuandmed on kõik andmed, mis võimaldavad inimest tuvastada.

Nimi – kõige loogilisemalt käib see isikuandmete hulka.

Aadress – ilma nimeta ei tähenda see midagi, küll aga võib muutuda isikuandmeks, kui aadressi juurde käib mingi täiend, mis võimaldab aru saada, kes sellel aadressil elab, näiteks Kapa-Kohila külavanema aadress on XXX 1-2.

E-posti aadress – kui see on kujul [e-mail], siis ei ole küsimust, aga samas [e-mail] jällegi ei pruugi käia isikuandmete alla.

Küpsised – mitte rosinaküpsised, vaid need, millega nõustumist nõuavad tüütu järjekindlusega kõik veebilehed. Need annavad veebilehe haldajale infot sinu veebiaadressi kohta, mis võib koos teiste andmetega luua võimaluse sinu isiku tuvastamiseks.

Isikukood – vahel üritatakse teadmatusest isikukoodi mingiks eriti salajaseks andmetükikeseks liigitada, aga iseenesest on see täiesti süütu teave. Isikukoodi abil saab teada inimese soo ja sünnikuupäeva. Eraldi ühikuna ei pruugi see kuigi palju ütelda, aga koos nimega sisaldab ta juba infot.

Lisaks liigitub tavaliste isikuandmete alla kõikvõimalik info, mille põhjal on võimalik just sind tuvastada. Kes on see tumedate prillidega, uude erakonda kuuluv arrogantsevõitu riigikogu mingi komisjoni esimees?

Eriliigilised isikuandmed on põhimõtteliselt kõik need, mida kunagi liigitati delikaatseteks. Need on andmed, millest tuleb välja rassiline või etniline päritolu, poliitilised või usulised vaated, igasugu biomeetrilised andmed ning otse loomulikult ka terviseandmed ja kogu seksuaalsusega seotud info. Enamasti pole vaja sel puhul selgitada, miks on tegemist eriliigiliste isikuandmetega. Siin on aga ka üks huvitav erand: poliitilised vaated on eriliigilised isikuandmed, aga erakonda kuulumine, mis peaks andma vähemalt mingi indikatsiooni poliitiliste vaadete kohta, ei ole kuidagi kaitstud, vaid täiesti avalik.

Tundlikud isikuandmed on sellised andmed, mida ei ole eraldi välja toodud, kuid võivad ohustada inimese privaatsust, ning neid ole kirja pandud eriliigilistena. Selle alla võiks sobida ka info laste olemasolu või puudumise kohta.