/nginx/o/2023/05/09/15308970t1h0c8b.jpg)
Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas tänasel erakorralisel istungil juurdepääsu rahvastikuregistri andmetele õigustatud huvi alusel uuringute läbiviimiseks. Istung oli ajendatud Pere Sihtkapitali poolt Tartu Ülikooli nimel tuhandete inimeste isikuandmete enda valdusesse saamisest rahvastikuregistrist.
Komisjoni esimehe Igor Taro (Eesti 200) sõnul oli tänase istungi põhijäreldus see, et kõik Eestis läbiviidavad uuringud peaksid käima kooskõlas eetiliste reeglite ja normidega ning teaduse hea tavaga. Praegu on tema sõnul probleem selles, et ehkki valdav osa teadlaskonnast lähtub teaduse heast tavast, siis mingil põhjusel ei ole sellega kohustuslikus korras kõik osapooled seotud.
«Uuringuskandaali valguses saime teada, et Eesti teaduste akadeemia (teaduste akadeemia president Tarmo Soomere kuulub mõttekoja Pere Sihtkapital nõukokku - toim) ei ole isegi teaduse hea tava deklaratsioonile alla kirjutanud. Ehk siis nad ei ole võtnud endale kohustust sellest lähtuda, mis on kummaline. Ma ei tea, mis need kaalutlused on olnud. Võib ainult aimata,» ütles Taro Postimehele.
Ta lisas, et kui soovida uuringuid, mis võimaldaksid teaduspõhiseid otsuseid teha, võtab heast tavast mitte lähtumine ära kindluse, et andmeid ei kuritarvitata.
«Väga halb on see, et skandaali tõttu on mindud massiliselt rahvastikuregistrisse oma andmeid sulgema. Me ju tegelikkuses seda olukorda ei taha, et kõik oma andmetele ligupääsu piirama hakkaksid, sest kui on vaja teha põhjendatud teaduspõhiseid poliitikaotsuseid, siis on seda väga raske teha. Seega see usalduse kuritarvitamine selles juhtumis on olnud väga tõsine.»
Taro sõnas sedagi, et on viimastel päevadel kuulnud hinnangut, et eetikakomitee on pelgalt bürokraatlik takistus, mis ei lase teadust teha. «Aga selle pärast pannaksegi eetikale väga suurt rõhku, et inimeste privaatsus ei oleks riivatud ja nende väärikus jääks alles.»
Komisjoni juht nentis, et kõik asjaomased institutsioonid on teema tõsiselt kätte võtnud: «Menetlust on alustanud Andmekaitse Inspektsioon, oma järelevalvet on alustanud haridus- ja teadusministeerium ja siseministeerium algatas samuti auditi». See, milliseid seadusandlikke samme astuda tuleks, selgub Taro sõnul mõne kuu pärast, mil osapooled on saanud andmeid koguda ning mille järel toimub ka uus istung.
Istungil osalesid Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Pille Lehis, samuti siseministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, justiitsministeeriumi ning Tartu ülikooli inimuuringute eetika komitee esindajad.
/nginx/o/2023/12/21/15794379t1h1ff8.jpg)