JAHILO JA VÕRKLAEVA KIRJAVAHETUS ⟩ «Presidendi ülesannete täitmine on tõsise kahtluse all»

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon istung Vabariigi Presidendi Kantselei rahastamisest Foto: Eero Vabamägi

Maikuus küsis presidendi kantselei direktor Peep Jahilo rahandusminister Mart Võrklaevalt (RE) valitsuse reservist lisaraha, andes mõista, et presidendi ülesannete täitmine vajalikus mahus aasta teises pooles on kahtluse all. 

Millega täpsemalt põhjendati rahataotlust ja kuidas vastas rahandusminister, loe allolevast kirjavahetusest. Avaldame riigieelarve kontrolli erikomisjoni kätte jõudnud kirjavahetuse täismahus. 

Vabariigi presidendi kantselei direktori kiri rahandusministrile

From: Peep Jahilo 
Sent: Monday, May 15, 2023 2:16 PM
To: Mart Võrklaev 
Subject: Vabariigi Presidendiga seoses

Tere lugupeetav rahandusminister, hea Mart

Nagu hiljutisel õhtusöögil Kadriorus kokku leppisime saadan (täiesti mitteametlikult) lühikese selgituse toona räägitu taustaks.

Mullu, eelarveprotsessi raames käimasolevasse eelarveaastasse lisataotlust esitades polnud veel teada, et käesoleval aastal saab toimuma Rootsi kuninga riigivisiit, eesootav Prantsusmaa presidendi riigivisiit ja Konstantinoopoli patriarhi Bartolomeuse visiit, mis oma elementidelt (ehk kulukuselt) võrdsustatud riigivisiidiga. Sellistest sissetulevatest visiitidest pole arusaadavatel põhjustel võimalik eelarve nappusele viidates võimalik keelduda.

Ainuüksi ühe riigivisiidi korraldamine võtab ca neljandiku olemasolevast, kogu VPK välissuhtlemiseks mõeldud eelarvest. Sääraste visiitide korraldamine ei saa toimuda Vabariigi Presidendi proaktiivse välissuhtlemise arvelt – eriti arvestades Venemaa sõjalise agressiooniga seotud erinevaid visiite oluliste partnerite juurde ja vajadust korraldada koos äridelegatsioonidega töövisiite Eesti ekspordi toetamiseks.

Praeguse seisuga on ette näha, et presidendi ülesannete täitmine vajalikus mahus aasta teises pooles on tõsise kahtluse all.

Seetõttu oleme sunnitud taotlema Vabariigi Presidendi välissuhtlemist puudutavate kulude katteks Valitsuse reservist käesolevaks aastaks lisaks 360 tuhat eurot.

VPK eelarve väga tagasihoidliku mahu tõttu pidime reservist raha küsima ka mullu ja oleme väga tänulikud, et valitsus selleks vastava rahaeralduse tegi.

Presidendi nimel palun Sind suhtuda sellesse soovi vastutulelikult. Kui eelkirjeldatu Su põhimõttelist toetust leiab, siis esitame vastava taotluse ka ametlikult.

Heade tervitustega,
Peep

Hiljem saatis ta Võrklaevale meeldetuletuskirja 

From: Peep Jahilo
Sent: Tuesday, June 13, 2023 3:48 PM
To: Mart Võrklaev 
Subject: Vabariigi President

Hea Mart, lugupeetav rahandusminister

Mõistan, et sellelaadse probleemi lahendamine on Sinu kätes.

Probleemi olemusest oli juttu kohtumisel Kadriorus ja nagu kokku leppisime, värskendasin kõnealuse asja sisu ja puudujäägi rahalist suurust oma varasemas meilis, mis loodetavasti Sinuni jõudis.

Jutt on Vabariigi Presidendi funktsioonide täitmisest.

Maikuus sõnastas välisministeeriumi juhtkond kohtumisel Vabariigi Presidendiga enda ootused riigipea välisvisiitide osas, et saada tuge Eesti välis- ja julgeolekupoliitilisele narratiivile väljaspool Euroopa Liidu ja NATO ruumi, mis on laiemalt oluline vastu seismisel Venemaa jätkuvale agressioonile ja Ukraina kui agressiooniohvri toetamisele. See tähendab välisministeeriumi soovitusel Vabariigi Presidendi välisvisiite ja kohtumisi ka mitmetes Euroopast väljapoole jäävates riikides, millest osa peaks toimuma tänavu teisel poolaastal. Presidendi kantselei mõistab Eesti välispoliitika selle osa olulisust ja riigipea on valmis selles igati osalema, kuid kantseleil puuduvad eelarvelised võimalused selle rolli täitmiseks.

Veelgi enam, pärast Rootsi kuningapaari riigivisiiti Eestisse, mille kuludest valdava osa kandis presidendi kantselei ja mida polnud võimalik riigieelarve koostamise ajal ette näha, on kantselei olukorras, kus meil tuleb hakata raha puudusel tagasi lükkama teiste riigipeade võimalikke soove tulla Eestisse isegi töövisiidile, rääkimata president Karise enda välisvisiitide kava tühistamisest.

Seetõttu soovin Sinu toetust valitsuse reservist lisarahastuse tagamiseks.

Loodan, et saame selle probleemi lahendada kõiki osalisi sobivalt rahuldaval moel.

Vastust ootama jäädes ja
heade tervitustega,
Peep

Mart Võrklaeva vastus 14. juunil

From: Mart Võrklaev 
Sent: Wednesday, June 14, 2023 8:46 AM
To: Peep Jahilo 
Subject: RE: Vabariigi President

Hea Peep,

Kõigepealt vabandused, et kiirte aegade tõttu vastamine aega võttis.

Vastavalt reeglitele (Vabariigi Valitsuse 31.07.2014 määrus nr 123 «Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord», RT I, 5.08.2014, 9; https://www.riigiteataja.ee/akt/112022019004) eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservist vahendeid ettenägematuteks kulutusteks, mida ei olnud riigieelarve ettevalmistamisel või menetlemisel võimalik ette näha.

2022. aastal eraldati Vabariigi Presidendi Kantseleile Vabariigi Valitsuse (VV) sihtotstarbelisest reservist täiendavalt 120 000 eurot lisavisiitide katteks seoses Venemaa täiemahulise sõjaga Ukrainas ja 127 000 eurot IT-kulude vajaku kompenseerimiseks ning lisaks veel 23 352 eurot VV reservist kaugtöö korraldamisega seotud kulude katteks. Kokku eraldati 2022. aastal VPK-le seega täiendavad 270 352 eurot.

Lisaks eraldati ka 2023. aastal VV sihtotstarbelisest reservist täiendavalt 160 226 € IT-kulude vajaku kompenseerimiseks.

Juba 2023. aasta eelarve koostamise ajal oli riigi jaoks ülimalt keeruline aeg, ometi leidis Vabariigi Valitsus siis võimaluse mõningal määral lisataotlusi rahuldada. VPK sai 2023. aasta eelarvest lisavahendeid 304 903 tuhat eurot ehk 6,6% rohkem kui 2022. aastal. VPK palgafond suurenes seejuures 283 310 eurot ehk 14% ja tegevuskulud 130 800 eurot ehk 7,5%.

Sel aastal olen 2024 aasta eelarve protsessi kirjeldava kirja kõigile ministeeriumitele juba laiali saatnud ja lähipäevil saadan selle ka põhiseaduslikele institutsioonidele.

Viimastel aastatel tekkinud valitsussektori eelarve puudujääk on püsiva iseloomuga, sest nii kriisidest tingitud kui ka muud lisandunud kulud on valdavalt püsikulud. Lisaks on tulnud eelmise aasta veebruaris alanud täiemahulise Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas suurendada jõuliselt meie kaitsekulutusi vähemalt 3%ni SKPst. Seega on riigi kulud märkimisväärselt suurenenud, kuid tulusid pole me samal ajal kasvatanud.

Riigi rahanduse korda tegemiseks ja oma riigi kohustustega toime tulemiseks on kevadel loodud valitsuskoalitsioon oma eesmärgiks seadnud eelarve tasakaalu poole liikumise, tagades kõigepealt eelarve puudujäägi järgmisel neljal aastal maksimaalselt 3% SKPst. Eesmärgi saavutamiseks peame vajalikuks nii tulusid suurendada, kui ka leida kokkuhoiukohti.

Ministeeriumitele on juba eelmiste valitsuste poolt antud suunis vähendada tegevuskulusid aastatel 2022–2023 4,2% ja 2024. aastal täiendavalt 1,3%. Need kokkulepped kehtivad ja nendega peavad kõik ministeeriumid arvestama.

Lisaks on otsustatud, et sel aastal ei ole lisataotluste esitamist. Kulusid ei ole võimalik juurde tekitada. Erandiks on vaid vastuvõetud õigusaktidest tulenevad lisakulud ja koalitsioonilepingust tulenevad meetmed.

Laiapõhjalisema ja suuremate muudatuste ja/või reformide tegemiseks oleme kokku leppinud eelarve revisjoni läbiviimise koos null-eelarve koostamisega. See viiakse läbi koos ministeeriumide ja asutustega järk-järgult nelja aasta jooksul ning selle eesmärk on leida suuremaid kokkuhoiu- ja ümberkorralduskohti igal järgneval aastal, et seeläbi riiki efektiivsemaks muuta.

Riigi tulude suurendamiseks oleme Riigikogule esitanud maksupaketi, mis sisaldab nelja eelnõud. Muudatused on plaanis nii tulu- kui käibemaksus ning aktsiisides ja hasartmängumaksus. Maksupakett toob eelarvesse ligikaudu 200 miljonit lisaeurot aastas ehk see on positiivse mõjuga, aitab katta suurenenud kaitsekulusid, stabiliseerida laenukoormust ning seega loob riigi jaoks rohkem fiskaalpoliitilist ruumi tulevaste kriisidega toimetulemisel ning tulevikus vajalike investeeringute tegemisel.

Loodan, et me kõik mõistame, et meie riigi kulude ja tulude suhe peab olema paigas ja pingutame selle nimel, et saaksime hoida majanduskeskkonna konkurentsivõimelisena ja riigirahanduse jätkusuutlikuna.

Hindan väga kõrgelt Vabariigi Presidendi välissuhtlust, aga ei näe hetkel võimalust, et reservist oleks võimalik selleks praeguses olukorras lisaks juba 2023 eelarvest ja reservist täiendavalt eraldatud vahenditele veel lisavahendeid eraldada.

Lugupidamisega

Peep Jahilo vastus rahandusministrile

From: Peep Jahilo 
Sent: Monday, June 19, 2023 11:33 AM
To: Mart Võrklaev
Subject: Vabariigi Presidendilt
Importance: High

Hea Mart

Tänan sind põhjaliku vastuse eest.

Siiski on su kirjas mõned ebatäpsused ja vaid osa tõest. Märgitud summadest, mida VPK on varasemalt saanud, puudutas tänavuse aasta majandamiskulu suurenemist vaid 60 tuhat eurot. Pean silmas seda eelarve osa, mida Vabariigi President saab kasutada oma ametiülesannete täitmiseks – visiidid, vabariigi aastapäeva ja taasiseseisvumispäeva tähistamine, erinevad kontakt- ja tänuüritused jpm. Mullu valitsuse reservist saadud lisa oli tingitud Ukrainas valla pääsenud sõjast, mis tõi kaasa välispoliitilise aktiivsuse möödapääsmatu suurenemise ja millega VPK eelarves ei olnud varem võimalik arvestada.

Paraku pole ka tänavune aasta selles osas kuigivõrd erinev. Ukraina vajab jätkuvalt meie tuge ja sellest ka erinevate välisvisiitide jätkuv vajadus. Rääkimata Eesti ekspordi tugevdamise vajadusest, millist eesmärki teenivad presidendi visiidid koos äridelegatsioonidega.

Nüüd aga peamise juurde.

Väga tuntava augu meie tänavusse eelarvesse tekitas Rootsi kuninga riigivisiit Eestisse, mille kulud olid VPK kanda ja mille toimumist ma tänavuse aasta eelarvet taotledes ette ei teadnud. Selle puudujäägi suurusjärk on 120 000 eurot. See omakorda avaldas ülimalt tuntavat mõju presidendi ülesannete täitmisele. Lisaks tühistamist vajavatele välisvisiitidele peame kaaluma ka teiste presidendi traditsiooniliste tegevuste ärajätmist. Üks ega teine ei aita kaasa meie kõigi laiemate eesmärkide saavutamisele.

Võid kindel olla, et ilma tungiva vajaduseta ei pöörduks ma Sinu poole reservi kasutamise taotlusega.

Nii president kui tema kantselei on väga hästi kursis valitsuse eelarvepoliitikaga, kuid see ei peaks vähendama riigipea tegutsemisvõimet.

Annan ühtlasi edasi ka Vabariigi Presidendi tungiva soovi leida selles küsimuses kompromiss.

Vajadusel võime helistada.

Heade tervitustega,
Peep

Võrklaeva sõnul helistas ta 21. juunil Jahilole ja selgitas talle tekkinud olukorda.