Saksa meedia: kuni 2500 Eesti õpetajat ei oska piisavalt eesti keelt

Eesti keele sõnaraamat. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Saksa ühiskonnakriitiline väljaanne Tages Allgemeine Zeitung (TAZ) kirjutab enda veebiväljaandes, et Eestis on kuni 2500 õpetajat, kelle eesti keele oskus jääb allapoole nõutavat taset.

«2022. aasta seaduse järgi saab eesti keel koolides ainsaks õppekeeleks,» kirjutab väljaanne. «Selle eesmärgi saavutamiseks on kõigile klassiastmetele jäetud mitu aastat kestev üleminekuetapp. Alates selle aasta 1. augustist võib aga koole oodata ligi 10 000 euro suurune trahv, kui õpetajad ei valda eesti keelt piisavalt hästi. Eesti keeleinspektsiooni hinnangul puudutab see ligikaudu 2500 õpetajat.»

Eesti haridustöötajatele on juba pikemat aega kehtinud B2- või C1-tasemel eesti keele oskuse nõue – sõltuvalt sellest, millisel ametikohal nad on või millises keeles õpetavad.

TAZ võtab enda artiklis vaatluse alla ka Läti, kus tuleb hakata tõestama riigikeele oskust vähemalt A2-tasemel. Kes eksamil läbi kukub, selle alaline elamisluba tühistatakse – isik saab siis tähtajalise elamisloa ja ühe aasta läti keele õppimiseks. Läti võimude teatel puudutavad uued nõuded umbes 20 000 Lätis alaliselt elavat Venemaa kodanikku vanuses 17–74 aastat.

Kriitikud heidavad Lätile aga ette kesist keeleõpetamisvõimekust, sest riik suudab pakkuda läti keele kursusi vaid 400 inimesele aastas.