/nginx/o/2012/03/22/1021636t1h59dc.jpg)
Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Nauruga, mis on tuntuks saanud kui tühjaks kaevandatud saareriik.
Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Nauruga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmapäeval, 21. märtsil sõlmisid Eesti suursaadik ÜRO juures Margus Kolga ja Nauru suursaadik ÜRO juures Marlene Moses Eesti ja Nauru vahelised diplomaatilised suhted, teatas välisministeerium.
Nauru Vabariik asub Vaikses ookeanis ning selle pindala on 21 km ² ning riigis elab natuke üle 10 000 inimese. Nauru saavutas iseseisvuse 1968 . aastal ning liitus 1999 . aastal ÜROga.
Eesti meedias kõneldi Naurust kui hoiatavast näitest palju 80ndatel aastate lõpus olnud fosforiidisõja ajal. Nauru on maailmas tuntud kui riik, mille territooriumil kaevandati laialdaselt fosforiiti ning mille elanikud plaaniti teisele saarele ümberasustada.
Vikipeedia andmetel on fosforiidi kaevandamine mõjunud riigi loodusele laastavalt. 70 protsendil saare territooriumist on pinnas koos taimestikuga ning selle all asunud fosforiit eemaldatud. Probleemiks on ka joogivee nappus ja ranna erosioon.