Õiguskantsler: eelnõu sidumine usaldusküsimusega ei tohi olla mugavusvalik

Õiguskantsler Ülle Madise. Foto: Mihkel Maripuu

Õiguskantsler Ülle Madise märkis eelnõude vastuvõtmist usaldusküsimusena analüüsides, et selline praktika ei tohi kindlasti olla mugavusvalik, kusjuures see samm on põhiseaduspärane vaid siis, kui vastasel korral takerduks riigielu ja muud väljapääsu sisuliselt pole.

Madise toob esile, et põhiseaduse kohaselt on riigikogul ja igal selle liikmel rahva tahet esindades õigus ja kohustus töötada eelnõud hoolikalt läbi, leida ja parandada vead, mahendada võimalikku ebaõiglust ning saada eelnõu autoritelt ja ekspertidelt selged vastused eelnõu mõjude kohta. Seda sõltumata sellest, kas saadik kuulub valitsust toetavasse või valitsust vastustavasse fraktsiooni.

«Seega saab eelnõu usaldusega sidumist pidada põhiseaduspäraseks vaid tõesti erandlikel juhtudel, mil riigielu teisiti takerduks ja muud väljapääsu sisuliselt pole. See ei tohi olla mugavusvalik,» märkis Madise Isamaa juhtpoliitiku Helir Valdor Seederi küsimusele vastates.

Madise sõnul tuleks kindlasti eelnõu usaldusküsimusega sidumist põhiseadusvastaseks pidada siis, kui valitsus asub eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimuse sidumist eelnõu algatamisel või enne eelnõu teist lugemist kasutama mugavusvalikuna.

«Kuna menetlusnõuete oluline rikkumine võib samuti tingida seaduse põhiseadusvastasuse, siis on õiguskantsleril sellisel juhul põhiseaduse paragrahvi 142 kohaselt pädevus teha riigikogule ettepanek viia seadus põhiseadusega kooskõlla ning ettepaneku mittejärgimisel teha riigikohtule ettepanek tunnistada seadus põhiseadusvastaseks ja kehtetuks,» selgitas Madise.

Tema sõnul nõuavad hea riigiõiguslik tava ja põhiseaduspärane parlamendikultuur vastastikust austust, valimistulemuse ning sedakaudu üksteise valijate austamist. «Tänapäeva demokraatia nõuab ka vähemuste kaitset, reeglitest kinnipidamist, väärikust suhtluses, vastandlike arvamustega inimeste koostööd ning sõltumatuid institutsioone. Seaduseelnõusid tuleb arutada ettenähtud korras, seejuures tuleb kuulata asjatundjaid ning kaaluda muudatuste häid ja halbu mõjusid. Enne seaduste vastuvõtmist tuleb neile võimalikult laia toetust otsida,» ütles Madise, lisades, et eelnõudega peavad olema valmis tööd tegema kõik pooled. «Sellise töökultuuri saavad kujundada üksnes fraktsioonid ise, mõeldes ka tulevikule.»

Õiguskantsleri sõnul aitab õiglast parlamendikultuuri saavutada see, kui kujutletakse end nii valitsuse liikme kui ka riigikogu liikme rolli, nii valitsuse plaanide toetajaks kui ka nende vastaseks. «Eelnõude menetlemise korraldus peab tunduma õiglane igast vaatepunktist. See on ka ettenägelik, sest koalitsioonid muutuvad. Riigielu ei tohi seisma jääda ja ka kokkuleppedemokraatias otsustab lõpuks parlamendi enamus,» lisas Madise.