Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Panama varifirma abil on likvideeritud 500 raskustes Eesti firmat

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Berit-Helena Lamp
Copy
Riik soovib täiendavat maksutulu.
Riik soovib täiendavat maksutulu. Foto: SCANPIX

Viimastel aastatel on eurotankistide abil vaikselt likvideeritud umbes 500 probleemset Eesti ettevõtet - hädas firma müüakse Panama varifirmale, kes muudab ostetud firma nime ja paneb juhatusse välismaalased, keda pole võimalik kätte saada ning lõpuks firma kustutatakse äriregistrist.

Panama firma Transatlantic on viimaste aastatega Eestis kokku ostnud ligi 160 ettevõtet ja rumeenlanna Popa Kornelia ning türklane Yalniz Asir on kumbki umbes 70 firma juhatuses, vahendas ERR Uudised ETV saadet «Pealtnägija».

Pärast müügitehingut saavad kõik firmad uued nimed nagu näiteks Khan Chamcar, mis varem oli Multireklaam Tartu, Khemarak Pomin, mis enne kandis nime VRT Baltic või Sangkat Toek, mis varem oli tuntud kui AS Karone Ehitus. Kus iganes Eesti otsas need firmad varem ka asusid, siis nüüd kirjutati nad ümber Tallinnasse, aadressile Tatari 64. Pärast ümberregistreerimist hakkasid kõik need ettevõtted hääbuma.

Panama firmale Transatlantic kuuluvast 160 Eesti ettevõttest, millest enamikku juhivad Popa ja Yalniz, on 51 tänaseks registrist kustutatud, sest nad ei esitanud aruandlust. Enamus ülejäänutest on saanud kustutamishoiatuse. Ainuüksi riigi ees on neil firmadel maksuvõlgu kokku ligi kolm miljonit eurot, kuid kui palju nad erapartneritele võlgu jäid, ei tea keegi.

Varifirma esindajad on eestlased

Mõistagi ei käi tegelased ise Tallinnas äriregistris asju ajamas. Tegelikult tegutsevad nende nimel volikirjade alusel eestlased. Selgub, et tegu on likvideerimisteenusega, mida reklaamitakse internetis kohati täiesti lahtise tekstiga.

Läbi dokumentide, aadresside ja vahelülide kihi tuleb välja üks nimi, Raul Pint – mees, keda meedias on ennegi seostatud firmade likvideerimisega. Pint möönab oma rolli, kuid mingeid selgitusi ta avalikult anda ei taha. Pint tunnistab, et on 15 aasta jooksul likvideerinud umbes 1500 firmat, millest ligikaudu kolmandik ehk umbes 500 on tegevuse lõpetanud läbi eelkirjeldatud välismaale müümise skeemi.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Nikluse hinnangul on kahetsusväärne, et ettevõtjad proovivad ja soovivad varifirmade skeemi.

Maksuamet ja ministeerium ei istu käed rüpes

Nii maksuamet kui justiitsiministeerium kinnitavad, et nad ei istu käed rüpes. Maksuamet kustutas näiteks mullu käibemaksukohuslaste registrist umbes 500 varjusurmas firmat, mille juhatuses oli välismaalane, et vältida käibemaksupettusi. MTA kontrolliosakonna juhataja Kaido Revendiku sõnul ongi maksuameti põhihuvi seotud võimalike käibemaksupettustega, mida läbi varjusurmas firmade püütakse teha.

«Siin ongi kaks aspekti - kas neid likvideeritavaid ettevõtteid veel kasutatakse viimaseid hetki võimalike maksupettuste toimepanemiseks või siis on nad juba selles staadiumis, kus tegelikult hakatakse seda ettevõtet täiesti likvideerima, et seadusega kooskõlas oleks võimalik endistel omanikel n-ö puhtaks jääda. Millega meie oleme tihedamalt kokku puutunud, on just see pool, kus neid ettevõtteid tegelikult kasutatakse maksupettuse eesmärgil - nad väljastavad näiteks fiktiivseid arveid või siis midagi muud,» selgitas Revendik.

Nikluse sõnul tõmbub seaduste silmus skeemitajate ümber aasta-aastalt koomale – ametlikke dokumente saab tema sõnul juba kätte toimetada, ilma et keegi konkreetne isik neid vastu võtaks. Samuti lubab seadus keerata nõudeid endiste juhatuse liikmete vastu, kelle ajal võlad tegelikult tekkisid.

Justiitsiministeerium kaalub täpsustusi seadustesse, et eurotankistide fenomeni veelgi pärssida.

«See on tegelikult väga põhimõtteline õiguspoliitiline küsimus ja me praegusel hetkel ka justiitsministeeriumis sellega tegeleme ja kaalume, et kas saaks sellist tankistiskeemi kuidagi ära hoida, pärssida seda nähtust. Peamine küsimus, mida meie endale esitame, on see, et kui luua mingi regulatsioon, mis seda pärsiks, kas see ei pärsiks liiga palju ka ausalt tegutsevate ettevõtjate huve, sest võib olla ka olukordi, kus tegelikult lähebki äri natuke vussi, see on tavapärane majandusrisk,» selgitas Niklus.

Tagasi üles