Ümber Viljandi järve jooksu suur legend suri 90-aastaselt

Benno Viirandi kutsuti mitmel aastal pärast ümber Viljandi järve jooksu lõpetamist pjedestaalile, sest ta oli aastaid kõige suurema osaluskordade arvuga jooksja. Foto: Elmo Riig

Eesti üks legendaarsemaid harrastusjooksjaid, 61 korda ümber Viljandi järve jooksnud Benno-Einar Viirandi lahkus meie seast möödunud teisipäeva õhtul 90-aastasena.

Viljandi valla aukodanik suri Pärsti hooldekodus, kuhu ta oli toodud mõne kuu eest, kui ta oma kodus ka abivalmis naabrite abil enam hakkama ei saanud. «Ta täitis meie väikse kokkuleppe: 90. sünnipäeva peame ära,» meenutas tema naaber Mare Tungal, kes aastaid seisis tuntud jooksumehe kõrval ning tänu kelle suurele abile ta mõni aasta tagasi hooldekodust tagasi oma koju sai. «Elupäästja,» on Viirandi ise oma naabrinaise kohta öelnud.

Kevadel jäi Viirandi ilma ühest jalast ning asus elama Pärsti hooldekodusse. 28. mail tähistas ta seal oma 90. sünnipäeva. Naabrite suur soov oli ta küll juubeliks veel korra oma koju, Mustlas Harju tänaval asuvasse korterisse tuua, aga see soov ei täitunud.

Viirandi läheb ajalukku kui kõige aktiivsem ümber Viljandi järve jooksja. Ainsana on tal kirjas üle 61 osaluskorra ning viimati oli ta stardis ja finišis 2019. aastal. Esimene kord oli 1958. aastal.

Viirandi oli oma hobidele äärmiselt pühendunud. Lisaks jooksmisele tegeles ta birofiilia ehk õllepudelikorkide ja -etikettide kogumisega. Tema kogus on üle 300 000 õlleetiketi ja umbes 40 000 erinevat õllepudelikorki ning selle teeb eriliseks ja hinnaliseks asjaolu, et iga etikett on katalogiseeritud ja kõik need on paksudesse kladedesse koondatud. Põhitööks oli tal keevitamine ja nii ei käinud talle üle jõu endale korterisse jooksutrenažöör valmistada. Sellel jooksis ta aeg-ajalt siis, kui väljas oli liiga hirmus ilm, et sportima minna. 

Ümber Viljandi järve jooksult jäi Viirandi 1958. ja 2019. aasta vahel kõrvale vaid korra. Ühe jooksu eel oli ta murdnud jala ning ehkki ta valmistas endale ise kargu ja oli valmis sellega rajale sööstma, otsustasid korraldajad, et nii startida ei tohi.

Jooksmas käis aga ta veel kümmekonna aasta eest iga päev ning sai Mustlasse lausa omanimelise terviseraja. Lisaks kuulutas Tarvastu vald ta aukodanikuks, mis tähendab, et nüüd on ta Viljandi valla aukodaniku staatuses.

«Benno oli lihtne inimene. Temaga oli lihtne,» ütles Mare Tungal, kes viimastel aastatel hoolitses selle eest, et Viirandil oleks kodus süüa ja ravimid. «Ma arvan, et iga naaber oleks seda teinud,» lausus naine, kes elas Viirandiga kõrvuti 1991. aastast.

61 ümber Viljandi järve jooksu lõpetamise kohta ütles Viirandi paar päeva enne oma viimast juubelit, et see lihtsalt kujunes nii. Rekordit püüda ei olnud eesmärk, see oli lihtsalt selline jooks, kus ta iga kevad kohal tahtis olla. «Eks ta mul lemmik oli.»

Viimased kümmekond aastat Viirandi rohkem kõndis kui jooksis. Rääkis, et kopsudega on mure ja joostes ei saa hingata. Liiati meeldiski talle kiirkäimine rohkem. Sellel alal osales ta lausa staadionil võistlustel.

Võidu peale Viirandi ei jooksnud. Ümber Viljandi järve jooksu parim aeg on tal üle 46 minuti, mis harrastussportlase kohta on muidugi väga hea tulemus. Jooksmas käis Viirandi aga palju. Eri andmetel läbis ta 128–132 maratoni. Kindlasti oli ta esimene eestlane, kes jooksis maratoni vanemana kui 80-aastaselt. 

Benno Viirandi ei ole ainult ümber Viljandi järve jooksu kõige pikema staažiga osaleja. Ta valitseb ka Viljandi linnajooksu ja Vändra maratoni osaluskordade tabelit. Tema enda õmmeldud vest-numbrihoidja koos viimase jooksu jalanõude ja 2015. aasta rinnanumbriga on praegu Eesti spordimuuseumi vitriinis.