INTERVJUU ⟩ Sukles: kui automaksust raha üle jääb, siis selle võib Haapsalu raudteele panna

Urmas Sukles Foto: Rene Henri Rand

Mullu suvel otsustas Reformierakonna juhitud valitsus võtta rahad ära kolmelt suurprojektilt, nende seas ka Turba-Risti raudteelt. Seetõttu naabervallaga ka kohtusse pöördunud Haapsalu linnapea Urmas Sukles nimetab otsust veendunult poliitiliseks kättemaksuks ja loodab jätkuvalt imele. 

Intervjuu on avaldatud ka raudteed toetava liiprid.ee portaalis. 

Istusime endise Reformierakonna liikmega, viimati valimisliidus HARI kandideerinud linnapeaga Edelaraudtee juhtvagunis, mis kunagi sõitis ilmselt ka Haapsalu vahet. 

Veel umbes aasta tagasi olid suured lootused, et praegu kasutusel olevad porgandid hakkavad ka Haapsalu ja Rohuküla vahet sõitma. Nii paraku ei läinud, sest Turba-Risti raudteelt võeti rahad Reformierakonna ainuvalitsuse poolt ära ja ehitus ei jõudnud alatagi. Kui teie sellest uudisest kuulsite, mis mõtted peast läbi käisid?

Kui oled poliitikas olnud 1993. aastast, siis tead, mida poliitika endast kujutab ja tead ka, kuidas seda tehakse. See on parem, kui ei näeks, kuidas vorsti tehakse. See oli vene ajal. Nüüd, ma arvan, on natuke paremaks läinud.

See oli suur pettumus. Ma ei uskunud, et Reformierakonna juhid Kaja Kallas ja Keit-Pentus Rosimannus nii madalale laskuvad, et nad hakkavad kätte maksma Jüri Ratasele (KE) ja Jaanus Karilaiule (KE) (Haapsalu linnavolikogu esimehele – toim) selliselt, et nad lõpetavad raudtee tegemise ära. Üks allkiri oli puudu, raha oli olemas ja täna me sõidaksime peaaegu Ristini. Ma ei uskunud seda, aga nii läks. Poliitika on räpane.

Kas te arvate, et see võis olla poliitiline kättemaks?

See ei võinud olla, vaid see oligi poliitiline kättemaks Jüri Ratasele ja Jaanus Karilaiule ning kaudselt kogu Läänemaa elanikele, kes ei ole viimastel aastatel valinud Reformierakonda. See on nii mage lugu ning see näitab poliitika silmakirjalikkust.

Täna me räägime, et on vaja teha ökopööret, langetada CO2, autoliiklemist ja kolm punkti kuni lõpmatuseni, ning siis lõpetatakse raudtee tegemine ära. Hiljem on räägitud, et seda raudteed ei saa teha, kuna raudtee on Venemaa raudteega sama lai. Aga Soome ja Eesti raudtee kõik on sama laiust, nii et see ka väga tõsiseltvõetav ei ole. Me ei võta ju Soomel, Eestil, Lätil ja Leedul raudteed üles.

Me olime väga pettunud ja oleme siiani väga pettunud. Aga õnneks on olemas väike lootus. Projekteerimine käib ja mingiks hetkeks on Haapsalu ning Rohuküla raudteelõik projekteeritud. Kui automaksust raha üle jääb, siis selle võib raudteele panna.

Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumi kogu täienes teisipäeval uue eksponaadiga - diiselrongi juhtvaguniga. Foto: Rene Henri Rand

Pärast seda, kui tuli raudtee rahastamatajätmise otsus, pöördusid nii Haapsalu linn kui ka Lääne-Nigula vald halduskohtusse sooviga, et valitsus siiski jätaks selle projekti taasterahastuste hulka. Kui kaugele see protsess on arenenud ja millised on edasised sammud?

Sa võid pöörduda kohtusse, aga eks me saime kõik aru, et see on agoonia. See pigem oli meeleheitlik samm, kus nägid, et sealt tulemust ei tule. Ei tulnudki. Valitsusel oli selline õigus. Reformierakond sellel hetkel sellise otsuse tegi. Nagu ma enne ütlesin, selle otsuse taga oli minu arust isiklik viha Keskerakonna juhtivpoliitikute vastu. See on jube-jube kahju, et Eesti riigis tehakse suuri otsuseid, mis lähevad Euroopa poliitikaga vastuollu isiklikul pinnal. Mis teha, elu on selline.

Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumi kogu täienes teisipäeval uue eksponaadiga – diiselrongi juhtvaguniga DR1BJ-2717, mis on viimane säilinud seda tüüpi vagun Eestis Foto: Taavi Sepp

Me teame, et Ristile kavandati seoses raudtee tulekuga elamurajooni, sest kui elukoha juures on mugavad liikumisvõimalused, tuleb ka rahvas maale elama. Kas ka Haapsalus tehti või on tegemisel mingeid sarnaseid ettevalmistusi raudtee tulekuks?

Ei ole. Me arendame linna ja loodame, et raudtee tuleb. Selle tulek annab hoogu ka linna arendusele. Eraettevõtjad teevad Krimmi holmile suurarendusi. Samamoodi teeb ka linn arendusi. Kui sa saad sõita rongiga tunni ajaga Tallinnasse selle asemel, et mööda maanteed sõita poolteist tundi. Mõõdasõitu sooritada ei saa, kuna liiklus on väga tihe. Ärme räägime sellest, mis toimub talvel, kui on libe ja lumi sajab. See on ohtlik. Õnneks avariisid palju ei ole, aga mõni aasta jooksul toimub. Ma ei saa öelda, et Haapsalus jääb elu seisma sellepärast, et raudteed ei tule. Haapsalu linn areneb väga hästi ja seda me siin näeme.

Meil on praegu keeruline olukord, kus ühest küljest kästakse kõigil rahavoogusid koomale tõmmata ja teisalt on toimunud omavalitsuste tulubaasi ümberjagamine. Riigi selline tegevus kohalikule omavalitsusele vist väga palju võimalusi raudtee ettevalmistavateks tegevusteks ruumi ei jäta?

Omavalitsusel tänase tulubaasi fookuses ei ole üldse võimalik raudtee ettevalmistuses väga osaleda. Õnneks on Eesti Raudtee ja Eesti riik projekteerimise enda kanda võtnud. Nii palju tuleb Reformierakonda ikkagi tunnustada, et nad ei pannud seisma projekteerimist. Projekt saab varsti valmis ja kui on projekt, siis anna raha ning tuleb.

Omavalitsuse tulubaasist ei maksa väga üldse praegu rääkida. Mida sa ümber jagad, kui igasuguste maksuteemadega, mis siin on plaanis, omavalitsuse tulubaas ikkagi kukub.

Kui nüüd rääkida rongi võimalikest kasutajatest, siis lisaks kohalikele elanikele on nendeks turistid, eriti praegu suveperioodil. Kas või kui palju aitaks rongiliiklus kaasa näiteks suvel autode liiklusmahu vähendamisele? Augustibluusi peakorraldaja käis mõni aasta tagasi välja mõtte, et kui tuleb rong, siis võiks sõitma lükata bluusirongi.

See on hea mõte ja see töötab, muuseas. Kui me täna räägime, et autosid on palju ja kehtestame automaksu, siis parem teeme rongi. Head näited. Aegviidus, Raplas ja Tapal on parkimisplatsid, kuhu inimesed pargivad auto ja sõidavad Tallinnasse või Rakverre või kuhugi mujale tööle. See on tänapäev. See hoiabki saastet kokku.

Ma olen täiesti veendunud, et kui Haapsallu rong tuleb, siis raudteejaama esine parkimisplats on autosid täis. Inimene tuleb siia kas auto, bussi või tõukerattaga. Mina tulin täna siia tõukerattaga. Ning sõidab siis rongiga Tallinnasse, Tapale või Tartusse edasi.

Mäletan, kui käisime majandusministeeriumis ajal, kui uusi ronge ehk porgandeid veel ei olnud, kohtumas transpordiametnikega. Nad ütlesid, et ostame need porgandid ära ja vaatame, kuidas rahvas need omaks võtab. Täna on sedasi, kus mingitel hetkedel on porgandid rahvast täis ja inimene ei mahu ära. Tänu sellele ostetakse porgandeid juurde.

Kas Haapsalu või Läänemaa inimene on teistmoodi inimene, et Tartusse ei saa rongiga sõita, kuna rong on täis, et meie omad siis ei taha rongiga sõita? Ma olen välismaal käinud ja rongidega sõitnud. Rongiliiklus on mugav, odav, ökonoomne ja CO2-sõbralik.

Tartu suunal on nii, kui sa piletit nädal aega ette ära ei osta, näiteks esimesse klassi, siis seisadki püsti need kaks tundi.

Jah, täpselt nii.

Teame, et meie majandusel ei lähe praegu just kõige paremini, aga milline on teie hinnangul praegu Haapsalu raudtee tulevik?

Haapsalu raudtee tulevik on poliitilise otsuse tulevik. Loota, et tänane koalitsioon mingit kannapööret teeb – arvestades, et see otsus on tehtud vihaga, mis jättis Ristini raudtee tegemise ära – ja loota, et nad annaksid raudteele raha, oleks suur ime. Aga ma loodan seda. Imedesse tuleb uskuda.

Lõpetuseks. Kuivõrd palju teie arvates aitaks kaasa raudtee taastamine ääremaastumise vastu ning samas toetaks regionaalset arengut?

See on siililegi selge ja ajalugu on seda näidanud, kus on raudtee, sinna tuleb elu. Kus raudteed on, seal on elu küll, aga see ei ole nii aktiivne. Kui rong hakkab Rohuküla ja Haapsalu vahet sõitma, seal on suur võimalus Hiiumaale aga ka Haapsalule, Taeblale, Paliverele ja Ristile. Rääkida täna, et rongiliiklus ei ole Eestis vajalik, vaid tuleb ümber korraldada, ei ole just hea jutt.