RAINER SAKS ⟩ Putinil on kontroll seadusandliku protsessi üle olemas

«Postimehe sõjastuudio», Rainer Saks Foto: Eero Vabamägi

Julgeolekuekspert Rainer Saks viitas Venemaal reedel heakskiidu saanud seadusemuudatustele, mis annab omakorda mõista, et Putinil on kontroll seadusandliku protsessi üle olemas. 

Venemaa Föderatsiooni Nõukogu kiitis eile heaks seadusemuudatused, mis puudutavad väeteenistusse kutsutavate vanusepiiri tõstmist 30 aastale.

Nagu varem mainitud, soovitakse sellega eelkõige luua armeele võimalusi suurendada edaspidi ajateenistujate hulka, mida võib pidada üheks kompenseerivaks meetmeks kaotuste vastu Ukraina sõjas. Samuti üritatakse leevendada sündimuse langusest tulenevat kutsealuste arvu langust.

Lisaks kiideti heaks seadusemuudatus, millega saavad Venemaa siseväed ehk Rosgvardia endale õiguse moodustada raske soomusrelvastusega varustatud üksusi. Ühtpidi on siingi arvesse võetud Ukraina sõja õppetunde, et Rosgvardia sisuliselt kerge jalaväe üksused ei ole suutnud täita oma ülesandeid tagala julgestamisel. Eriti sõja esimesel aastal kanti väga suuri kaotusi, kui satuti otsesesse lahingukontakti Ukraina vägedega. Seadusemuudatuste olulisem mõte tuleneb aga Prigožini mässu järelmitest.

Lühidalt soovitakse Rosgvardiale anda võimalus vajadusel suruda maha vastuhakke ka armees, mida ebavõrdse relvastuse tõttu oleks täie jõuga keeruline teha. Rosgvardia juht Zolotov on tuntud kui üks ustavamaid isikuid Venemaa võimustruktuuris. Ilmselt suutis ta Wagneri mässu ajal oma lojaalsust taas tõestada ning antud seadusemuudatused tugevdavad tema positsiooni Vene võimuvertikaalis oluliselt. Seaduseelnõude menetlus Venemaa parlamendis näitab, et Venemaa presidendil on kontroll seadusandliku protsessi üle olemas.

Venemaa ja Aafrika eile jätkunud tippkohtumisel ei saavutanud Venemaa kõige tähtsamat eesmärki: Venemaa ei suutnud algatada uut protsessi Ukraina teraviljaturgudelt väljatõrjumiseks. Aafrika Liidu esindaja tegi avalduse, millega kutsus Venemaad üles ÜRO osalusel loodud teraviljaleppesse naasma. Veel otsekohesemalt esines Lõuna-Aafrika Vabariigi president, kes ütles otse, et Aafrika ei vaja Venemaalt kingitusi, vaid soovib, et nad ei takistaks toiduainete kaubandust Mustal merel.

Venemaa president püüdis osta Aafrika riikide toetust sellega, et lubas kaaluda kustutada osaliselt Aafrika riikide võlgnevusi Venemaale. Lisaks üritas ta edasi punuda narratiivi, et Venemaa ei ole sõjalises plaanis Ukrainas kaotusi kandnud, vaid taandunud, et luua eeldusi läbirääkimisteks. Venemaa üritas Aafrika tippkohtumisel mängida välja uut strateegilist initsiatiivi jõuliselt positsioonilt: Venemaa soovis jätta muljet, et initsiatiiv sõjas ja kontroll rinnetel toimuva üle on tema käes ning sellest tulenevalt pakutakse Aafrika riikidele ilma teiste vahenduseta uut protsessi toiduainete tarnimiseks ning pikemas perspektiivis täiesti uue strateegilise partnerluse ülesehitamist. Venemaa üritas Aafrikat veenda, et ta suudab selle toimimise garanteerida ning et Venemaal oleks justkui rohkem majanduslikke ressursse kui lääneriikidel.

Kuigi Venemaa oma eesmärke otseselt ei saavutanud, ei saa ka väita, et Aafrika riigid mõistaksid Venemaa agressiooni Ukraina vastu ühemõtteliselt hukka ning rakendaksid sellest tulenevat poliitikat. On väheusutav, et Venemaa taastab oma osaluse lähemal ajal teravilja väljaveo leppes, kuid võimalus survet Venemaale tugevdada on olemas. Näis, kes võtab seekord initsiatiivi enda kätte.

Eile toimusid raketirünnakud Venemaa Aasovi mere äärsetes linnades Taganrogis ja Rostovis. Teateid tabatud objektide kohta seni ei ole ning Ukraina ei ole neid rünnakuid ka selgelt omaks võtnud. Kuna lääneriikidelt saadud relvadega ei ole lubatud Venemaa territooriumi rünnata, loob Ukraina ilmsesti mingit oma võimekust lisaks droonidele, et rünnata kaugemaid sihtmärke Venemaal. Meedias levivad spekulatsioonid, et selleks on modifitseeritud vanu S-200 õhutõrjesüsteemi rakette. Venemaa omakorda ründas Iskanderi raketiga Dnipro linna. Sihtmärk oli SBU hoone, aga tabati ka ühte lähedal olevat elumaja.

Ei ole usutav, et Ukraina sisejulgeolekuteenistus SBU töötas ikka veel rindelähedases piirkonnas oma kõigile teada olevas kontorihoones. Pigem oli see Venemaale ettekääne rünnata kesklinna piirkonda.

Rinnetel on kõik viimaste nädalate trendid endised, märgib Saks.

- Svatove ja Sjevjerodonetski suunal on Vene vägede pealetungi aktiivsus langenud. Aga reserve peaks veel jätkuma ning ilmsesti üritatakse peagi uuesti.

- Bahmuti juures toob Vene armee juurde reserve ning üritab vasturünnakutega Ukraina vägesid tagasi suruda. Seni ei ole see õnnestunud. Ukraina väed suutsid eile Bahmutist lõuna pool omakorda väheke edasi liikuda.

- Donetski ümbruses on Vene rünnakute aktiivsus ka languses olnud. Väidetavalt on sellelt suunalt viidud osa üksusi ära täienduseks Bahmuti juurde.

- Lõunarindel on Ukraina jätkanud survet Vene kaitseliinidele vähemalt kolmes rünnakukoridoris. Kõige suurem edenemine on jätkunud Tokmaki ja Melitopoli linna poole. Berdjanski suunal suutis Ukraina samuti Vene armee positsioone edasi hõivata ning siingi on olemas head eeldused edenemiseks järgmistel päevadel. Ka eile ei olnud veel märgata, et Ukraina oleks rakendanud oma reserve suuremal hulgal. Ukraina sillapea Dnepri idakaldal püsib ja eile tegi Ukraina armee väiksemaid rünnakuid sillapea laiendamiseks. Seni tundub kõik toimuvat eelkõige Vene väejuhatuse tähelepanu köitmiseks, kuid niimoodi jätkates võivad pikema aja peale tekkida ka eeldused suuremate rünnakute korraldamiseks piirkonnas.

Lõunarindelt on palju teateid, mis kõnelevad Vene armee nappidest reservidest ning sõdurite võitlustahte vähenemisest. Tuuakse esile ka mobiliseeritute olematut väljaõpet. Kõige selle pärast ebaõnnestuvad eelkõige Vene armee vasturünnakud ning toovad kaasa suuri kaotusi. Ukraina armee kiiret edenemist takistavad eeskätt miinväljad ning Vene lennuvägi, mida Ukraina ei ole seni suutnud tulemuslikult alistada.