Kõrgkoolide hulgas on populaarseimad erialad küll selgunud, ent kutsekoolidesse on võimalik avaldusi esitada kuni augustini.
ÜLEVAADE ⟩ Kutsekoolidesse pürgijad eelistavad õppida tarkvaraarendust
Tartu rakenduslikus kolledžis mootorsõiduki tehniku eriala teisel kursusel õppiv Georg Jaagup Polli unistab pärast kutsekooli lõpetamist isiklikust remonditöökojast. «Tahan arendada ennast sellisele tasemele, et suudaksin kuulmise või kompimise teel ära tuvastada, mis masinal viga võiks olla. Tean, et kõik vead ei ole lihtsalt tuvastatavad, kuid selleks on juba teised aparaadid ja teadmised,» ütles Polli. Ta tõdeb, et sõidukite parandamine on aja- ja energiamahukas, mistõttu võivad tema erialal õppijad tüdineda ning otsida tööturul uusi väljakutseid. «Eesti kliima on juba kord selline, et paljud masinad, mis remonti tulevad, on põhja või kapoti alt roostes või mustust täis. See raskendab mehaanikute tööd, sest poldid-mutrid on kinni roostetanud või haprad ning põhiprobleemini jõudmiseks tuleb kasutada ajakulukaid meetodeid.»
Võrumaa kutsehariduskeskuse IT-eriala teisel kursusel teadmisi omandava Margo Minka sõnul on arvutid teda alati paelunud. Minka soovib kutsekoolist edasi ülikooli minna, et tulevikus end ITga veel rohkem siduda. Ometigi tõdeb ta, et infotehnoloogia eriala on keeruline ja kõik ei pruugi seda lõpetada. «Samas on keeruline ka tööd sellel erialal leida. Võib ju arvata, et pole, aga kogemuse puudumisel ei taha sind keegi tööle võtta,» ütles Minka. Raskustest hoolimata usub ta, et IT on just tema valdkond.