/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/07/27/15482531t1heda9.jpg)
Eesti sai Põhja-Atlandi Nõukogus heakskiidu NATO ühisrahastuse kasutamiseks üle 40 miljoni euro ulatuses, millega rajatakse enamjaolt liitlastele taristut.
Eesti saab NATO ühisrahastusest üle 40 miljoni euro taristu rajamiseks
«Vilniuse tippkohtumisel kinnituse saanud NATO uute kaitseplaanide rakendamiseks peame olema valmis liitlasi vastu võtma oluliselt suuremas mahus kui seni. Oleme vajalike objektide valmimisse panustanud ise ja on hea meel, et osaliselt on nende valmimine nüüd ka NATO ühisrahastuse kanda,» ütles kaitseminister Hanno Pevkur, kelle sõnul on taristu eriti tähtis, et liitlastel oleks võimalik sõjalise ohu korral siinseid üksusi tugevdada.
Liitlaste jaoks planeeritakse järgneva kaheksa aasta jooksul erinevaid taristuprojekte, mille kulud on võimalik katta NATO julgeolekuinvesteeringute programmi (NSIP) vahenditest. Riigikaitse arengukava 2022–2031 uuendatud sõjaline osa näeb ette Ämarisse õhusõidukite angaaride, tehnika varjualuste ja kasarmu rajamist, Tapale täiendavatele üksustele kasarmute, hooldusõppegaraažide, varjualuste ehitamist ja söökla renoveerimist ning Nursipalu uue linnaku loomist ja harjutusväljaku laiendamist.
Heakskiidu saanud ühisrahastuse esimene pakett annab Eestile võimaluse taotleda kulude katmist üle 40 miljoni euro väärtuses. Ühisrahastuse järgmised paketid on planeerimisel ja teine pakett peaks valmima 2023. aasta lõpuks.
NATO julgeolekuinvesteeringute programmist toetatakse projekte, mille eesmärk on liitlaste heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamine. Peamiselt rahastatakse juhtimis- ja kontrollisüsteemide, õhukaitse side- ja infosüsteemide, sõjaliste staapide ja kriitilise tähtsusega objektide, nagu vastuvõtualade, laskemoonaladude, lennuväljade, kütusesüsteemide ja mereinfrastruktuuri rajamist.
NSIPi rahastatakse NATO liikmesriikide kaitseministeeriumite eelarvest. Selle elluviimist kontrollib investeeringute komitee. NSIPi 2023. aasta taotluste kogumaht on ligi miljard eurot.