:format(webp)/nginx/o/2023/07/22/15474379t1h3b81.jpg)
Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda kuuluva riigikogu liikme Jaak Valge sõnul oli Tallinna vanalinnas laupäeva varahommikul toimunud Eesti NSV lipu heiskamine kirjanike maja seinale Juhan Smuuli bareljeefi kõrvale läbimõeldud protestiaktsioon, teadvustamaks avalikkusele, et see bareljeef ei sobi Tallinna südalinna.
«EKRE-l ei ole selle ettevõtmisega mingit pistmist. Arvan, et stalinisti ja küüditaja bareljeefi kõrvaldamist võiksid soovida kõik Eesti inimesed maailmavaatest sõltumata. Juhin tähelepanu, et eemaldamine ei tähenda Juhan Smuuli väärtuslikuma loomingu «tühistamist». Need on kaks eri asja,» kirjutas Valge Postimehele saadetud avalduses, mille ta pani ka oma sotsiaalmeedia seinale.
Valge sõnul polnud see tema idee, aga aktsiooni kavandamisel osales ta algusest peale.
«Eelmisel päeval avaldasin Postimehes artikli, kus kirjeldasin 1940. aasta 21. ja 22. juulit kollaboratsioonipäevadena, mida tuleks igal aastal tähistada ja lõpetasin järgmiselt: «Juhan Smuuli bareljeef, mis ilmestab ikka veel Tallinna kesklinna, on justkui Eesti NSV ja kollaboratsiooni sümbol. Kui see tõesti sinna jääb, võiks seal igal aastal kollaboratsioonipäevadel lehvida Eesti NSV lipp.» Lipuheiskamisel tulin kaamerate vaatevälja teadlikult oma nägu varjamata,» selgitas Valge.
Ta märkis, et andis laupäeval helistanud ajakirjanikele esialgu läbimõeldult jaburaid vastuseid, nagu ta oleks kella 5 paiku varahommikul Tallinnas kolades juhuslikult kohanud tundmatut Eesti NSV lipuga meest ja abivalmilt aidanud tal redelit tassida.
«Delfi ajakirjanikku, kes mulle esimesena helistas, ajas see versioon küll naerma ja tundus, et vähemalt tema sai aru, et ajan meelega niisugust kelbast, mida täie mõistusega inimesed kuidagi uskuda ei saa. See perfomance oli meedia tähelepanu võitmiseks ning sel puhul ei ole otstarbekas kõike kohe välja rääkida,» märkis Valge.
Ta nentis, et aktsioon läks igati korda, saades oodatud meediakajastust.
«Kõige suurema panuse andis selleks tegelikult politsei, avaldades kaamerapildid ja teatades, et juhtunuga seoses on alustatud menetlust keelatud sümboolikat puudutava karistusseadustiku sätte alusel. See tähendab, et aktsioonil on veel üks lisaväärtus, sest see juhib tähelepanu sellele, kui ohtlik on laiendada kavandatavat viha õhutamise mõistet,» nentis Valge.
Tema sõnul pole karistusseadustikus kusagil märgitud, et Eesti NSV lipp oleks keelatud sümbol. Teiseks sätestatakse karistusseadustikus, et «Agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise eest neid tegusid toetaval või õigustaval viisil karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga».
«No kui keegi arvab, et Eesti NSV lipp sai üles seatud selleks, et õigustada või toetada agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastast kuritegu või sõjakuritegu, siis peaks ta küll püsti imelik olema. Küll aga võib nende kuritegude õigustamisega olla seotud Smuuli bareljeef – just see, mille vastu aktsiooniga protesti avaldasime,» lisas Valge.
Tema sõnul on arusaadav, et kui isegi sedavõrd lihtsa juhtumi puhul suudetakse mõisted ja tähendused segi ajada, siis õigusselgusetuse juurde tekitamine viha õhutamise mõiste laiendamise näol lubab asuda jõhkralt diskrimineerima neid, kes esitavad valitsuse poliitikaga või domineeriva ideoloogiaga kokku sobimatuid seisukohti.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)