/nginx/o/2021/11/09/14191075t1h799b.jpg)
Täna kirjutas Postimees, et Briti brigaadi liitmine Eesti diviisi külge on takerdunud diviisiülema kindralmajor Veiko-Vello Palmi ülikeerulise iseloomu tõttu. Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid (SDE) aga tõdeb, et Palmi puhul on tegemist väga otsekohese ütlemisega inimesega.
Aasta tagasi otsustati Madridis NATO tippkohtumisel, et NATO idatiiva tugevdamiseks luuakse Eestisse koostöös Ühendkuningriigiga NATO diviisi staap.
/nginx/o/2023/07/20/15469033t1h66e8.jpg)
Tänane Postimees kirjeldab, et uus diviis Eestis vormub läbi kannatuste ja konfliktide: britid on šokeeritud Palmi keevalisest suhtlemisstiilist ning frustratsiooniks annab lisapõhjust ka see, et nad on ajagraafikust maas – planeeritud tuleva aasta alguse asemel saabub Briti brigaad Eestisse harjutama alles aastal 2025.
Postimees kirjutab, et peamiselt just ajaküsimus on tekitanud pingeid diviisiülem Palmi ja brittide vahel, kes on seadnud kahtluse alla kindralmajori keevalise juhtimisstiili.
Tänases Vikerraadio saates Uudis+ arutlesidki tänases Postimehes avaldatu üle saatejuht Arp Müller ja Kaljulaid.
Müller: Kuidas teie näete seda problemaatikat [riigikogu] riigikaitsekomisjonist, mille ülesanne on kaitseväe üle korraldada tsiviilkontrolli?
Kaljulaid: Jah, ka meie riigikaitsekomisjonis suhtleme oma Briti kolleegidega ja tegelikult eelmise riigikogu koosseisu üks viimaseid suuri välisvisiite riigikaitsekomisjonile oli just nimelt Londonisse, kus me kohtusime nii sealsete parlamendiliikmete kui ka kaitseministeeriumi esindajatega.
Kõigepealt tuleb öelda seda, et Eesti ja Ühendkuningriigi vaheline kaitsealane koostöö on erakordselt intensiivne ja mitmekülgne ja on olnud väga hea pikki aastaid. Britid panustavad olulisel määral Eesti julgeolekusse ja see koostöö on süvenemas ning laienemas kokkulepetele, mis on sõlmitud meie kaitseministrite vahel. See kõik toimub loomulikult nii nende kui meie kaitseväe esindajate koostöös.
Muidugi, loomulikult ma arvan, et kõigi jaoks Euroopas on selle muutunud julgeolekuolukorraga seoses täiendavate ressursside leidmine suur väljakutse. Ka meie siin Eestis oleme kõvasti vaeva näinud, näiteks harjutusväljade laiendamisega, Nursipalu küsimusega. Samamoodi on tükk tegemist, et leida rahastus riigikaitsekuludele, mis on suurenenud olulisel määral. Täpselt samasugused väljakutsed on ka teistes Euroopa riikides.
Eestis on palju viidatud sellele, et brittidele on avaldatud värskelt juulis nende ministeeriumi pikem analüüs selle kohta, kuidas nad näevad oma kaitseväe tulevikku. Ma kutsuks üles inimesi, kes sellest räägivad, teksti täismahus lugema, see on kättesaadav. Meie jaoks on seal väga palju positiivset. Britid, täpselt nagu meie, näevad Venemaad suure ohuna ja saavad aru, et Venemaa võib kiiresti ründevõime taastada. Me tegelikult mõtleme brittidega väga sarnaselt.
Viimane asi, mis ma tahan öelda kindralmajor Palmi kohta.
Punkt üks: tegelikult ju eelmisel aastal riigikaitsekomisjon ühehäälselt toetas ka seda, et kindral [Martin] Heremi ametiaega pikendada kahe aasta võrra, kuigi seal oli saadikuid, kellel oli kriitilisi tähelepanekuid kaitseväe juhtimise kohta, siis konsensuslik otsus oli see, et Herem jätkab.
On ju hästi teada, et kindralmajor Palm on tema juhtimise ajal olnud samuti väga oluline isik ja ausalt öeldes inimesed, kes on päriselt näinud mõnda briti ohvitseri või sõdurit, kes pärast Palmiga kohtumist lähevad koosolekuruumist pisarad silmis välja ja on nii õrna hingega... Ei ole lihtsalt usutav. Tegemist on siiski inimestega, kellega koos oleme sõdinud Iraagis ja Afganistanis.
Ma arvan küll, et kaitseväes lihtsalt räägitaksegi otsekohesemalt kui tsiviilstruktuurides.
Müller: Postimeest tsiteerides: «Palmil on probleeme enda ülalpidamisega ja see olla britte korduvalt šokeerinud, kumab väga laia ringi seltskonna poolt avaldatud arvamustest, alates poliitikutest kuni nendeni, kes on ise vahetult kaitseväe diviisiga seotud». Kas Postimees ja need arvajad teevad /.../ Palmile liiga, laimavad teda või üritavad kaitseväes lõhesid tekitada?
Kaljulaid: Ma ei tea, kes need Postimehe allikad on, ma ei oska seda kommenteerida. Minuni küll ei ole jõudnud ja ma ei saa rääkida kolleegide eest, aga ma pole ka kuulnud, et meie liitlaste poolt oleks tulnud mingisuguseid sellesuunalisi signaale.
Tõsi on see, et Eestis on inimesi, kes on olnud kaitseväega seotud ja ühel või teisel põhjusel kaitseväeteenistusest lahkunud ja kes on juhtkonna suhtes kriitilised.
On ju ka neid, kes on poliitilisel tasemel seda kriitikat väljendanud. Veel kord, ma juhin tähelepanu, et praeguse kaitseväe juhataja ametiaega pikendati. Selle taga oli konsensus riigikogus ja siin on kaks vaadet.
Jah, tõesti, meil on kriitikuid ja neid, kes ütlevad, et kindralid Herem ja Palm on teinud valesid otsuseid, aga on ka neid, kes ütlevad, et kaitseväe juhtkond on viinud läbi kaitseväe jaoks vajalikke reforme.
Loomulikult igas suuremas organisatsioonis kipub olema nii, et muutustega kaasneb see, et osa inimesi see häirib ja osa ei soovi nende muutustega kaasa tulla.
Sellel mündil on vähemalt kaks külge, kui mitte kolm.
Mina olen tööalaselt kokku puutunud nii kindral Heremi, kindralmajor Palmiga, kindralmajor Ühtegiga ning ma võin teile kinnitada, et need kohtumised on alati olnud väga professionaalsed ja asjalikud. Tõsi on see, et tegemist ongi väga otsekoheste meestega, aga võib-olla see nii peabki olema.
Müller: Kas ma võin teie vastust resümeerida nii, et teie ei näe, et kaitseväe juhtimises oleks probleeme ja oleks probleeme sellisel tasandil, et neid peaks kuidagi laialdaselt avalikkuses või riigikaitse komisjonis eraldi tähelepanu alla võtma?
Kaljulaid: Kõikide asjade juhtimises on alati väga palju probleeme, aga veel kord: me just hiljuti oleme kaitseväe juhatajat usaldanud riigikaitsekomisjoni tasemel ja see ei ole muutunud.
Selles tänases Postimehe artiklis ei ole välja toodud mitte ühtegi sellist fakti, mis seaks kahtluse alla kaitseväe professionaalsuse.
Kui te vaatate tulemusi, seda, milline on kaitseväe usaldus institutsioonides, need näitajad on erakordselt kõrged ja teevad silmad ette nii mõnelegi teisele NATO liikmesriigile. Tulemused on ju head. Ma ei näe selle ühe artikli põhjal põhjust kuidagi seda arvamust muuta.
Müller: Tulles tagasi selle Briti brigaadi ja Eesti diviisi integreerimise teema juurde. Kas siin saaks Eesti teha midagi paremini kas või kommunikatiivselt või rohkem panustades? Brittide soov ja võimekus siia tulla võiks olla parem?
Loomulikult Eesti poolt saab väga palju teha ja eelkõige see on seotud sellega, et kui me tahame, et teise riigi liitlased käiksid Eestis harjutamas või oleksid alaliselt veel rohkem kohal, siis meie asi on luua selleks vajalikud tingimused. Ei saa korraga näiteks poliitik tulla rääkima, kuidas Nursipalut laiendada.
Kui me soovime, et siin Eestis oleks rohkem NATO ja liitlasvägesid, peame me looma selleks vastavad tingimused. Siin ei piisa ainult sellest, et ehitame kasarmuid. Ükski riik ei saada oma sõdureid meile siia kasarmusse televiisorit vaatama ja internetis arvutimänge mängima. Nad tahavad, et nendel sõduritel oleks võimalus harjutada ja viia läbi kõiki manöövreid, mida oleks võimalik teha Briti harjutusväljadel.
Meil siin idapiiril on tegelikult eluline huvi, et liitlasväed oleksid Eestis võimalikult suures koosseisus kohal ja meie asi on luua selleks kõikvõimalikud tingimused, mida on püütud ka teha.
Tänases Postimehe loos kinnitas kaitseminister Hanno Pevkur (RE), et kuni Herem vastavat ettepanekut ei tee, muudatusi diviisi juhtimises plaanis pole. «Veiko-Vello Palm on kaitseväe juhataja poolt määratud diviisi staapi juhtima. Praegu ei ole küll minul olnud põhjust neid otsuseid ümber vaadata,» ütles Pevkur.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)