/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/10/04/14877014t1h7ef5.jpg)
Ukrainas puhkenud sõja tõttu kasvas rahvusvahelise kaitse saajate arv mullu aastaga 4480 protsenti, selgub kultuuriministeeriumi välja antud viiendast rändestatistika trükisest.
Rahvusvahelise kaitse saajate arv kasvas mullu üle 4000 protsendi
Sellest leiavad kõik huvilised ülevaate peamistest rändetrendidest Eestis aastatel 2018 –2022. Veebis ja paberkandjal avaldatud brošüür kajastab nii eestlaste väljarännet ja tagasipöördumist kui ka kolmandate riikide kodanike sisse- ja väljarännet ning on mõeldud kasutamiseks nii tööalaselt rändeteemadega seotud lugejatele kui ka kõikidele huvilistele, kes soovivad selget ülevaadet Eesti rändemaastikul toimuvast.
«Rändestatistika aitab meil paremini mõista Eesti rändepoliitikat ja kuidas ränne on mõjutatud maailmas ja ühiskonnas toimuvast,» ütles kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg.
Tema sõnul mõjutas tervikuna 2022. aasta rändestatistikat vaieldamatult kõige enam Ukraina sõjapõgenike saabumine Eestisse ning Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanikele kehtestatud sanktsioonid ja piirangud.
Seoses Venemaa sõjalise agressiooniga Ukrainas rakendati Euroopa Liidus 2022. aastal esimest korda sõjapõgenikele ajutist kaitset, Eesti andis samal aastal ajutist kaitset 41 639 Ukraina kodanikule. Rahvusvahelise kaitse saajate arv kasvas aastaga 4480 protsenti: tavapärase ligi 50 inimese asemel anti rahvusvaheline kaitse 2107 inimesele.
«Enamik 2022. aasta rahvusvahelise kaitse saajatest olid samuti Ukraina kodanikud, kes ei saanud taotleda ajutist kaitset, kuna nad olid Ukrainast lahkunud enne sõjategevuse algust,» lisas Silberg.
Rändestatistika ülevaade on koostatud koostöös Eesti Rändevõrgustiku kontaktpunktiga (EMN). Kajastatud andmed tuginevad politsei- ja piirivalveameti, statistikaameti ja rahvastikuregistri andmebaasidel. Rändestatistika ülevaade on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.