/nginx/o/2012/03/21/1020172t1h4295.jpg)
Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Andres Koppeli sõnul on tal raske nõustuda riigikontrolli auditis esitatud üldistusega, et riigieelarvest kulutatakse palju raha, kuid pole selge, mis kasu sellest Eesti saab.
Asekantsler: riigikontrolli auditi üldistustega on raske nõustuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mõned riigikontrolli osutatud probleemid, näiteks prioriteetide defineerimine, teadus- ja arendustegevuste mõju piisav hindamine, koordinatsiooniprobleemid, ongi väga keerulised ja neile pole lihtsaid lahendusi teisteski riikides,» ütles Koppel.
Asekantsleri sõnul on Eesti teadus- ja arendustegevuse poliitikat ning selle tulemuslikkust viimastel aastatel korduvalt hinnanud ka välismaised kolleegid. Eestit on korduvalt peetud lausa Euroopa musternäidiseks nii teadussüsteemi ümberkujundamisel rakendatud poliitikate kui ka teadlaste saavutuste poolest.
«Meid tunnustatakse teaduspublikatsioonide kasvu, aga eriti publikatsioonide mõjukuse kasvu poolest, meie edukus Euroopa Liidu teadus- ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammides ületab 2,5 korda meie SKT-alase võrdlustaseme,» tõi Koppel näite.
Seekordne riigikontrolli audit on oma järeldustes paraku kriitilisem. «Riigikontrolli hinnang oleks paremini tasakaalus, kui see käsitleks kõiki teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia tegevusi ja eesmärke - ka neid, mille osas on selgeid edusamme,» selgitas Koppel.
Tema sõnul ei saa riiklike programmide põhjal tehtud analüüsi järeldusi laiendada kogu teadus- ja arendustegevuse süsteemile, sest programmid hõlmavad vaid suhteliselt väikest osa kogu Eesti teadussüsteemist ning alles hiljuti käivitunud programmide mõjud avalduvad pika aja jooksul.
Seetõttu on tal raske nõustuda üldistusega, et riigieelarvest kulutatakse palju raha, kuid pole selge, mis kasu sellest Eesti riik saab või kuidas see toetab meie ühiskonna ja majanduse arengut.
Andres Koppeli hinnangul on riiklike teadus- ja arendustegevuse programmide käivitamist raskendanud see, et valdkondlikud prioriteedid ei ole piisavalt täpselt määratletud, valdkondlike ministeeriumite võimekus sõnastada uurimisküsimusi on olnud ebapiisav.
«Vaatamata sellele, et riiklike programmide ettevalmistamine ja kinnitamine osutus riigile ning sotsiaalsetele partneritele suureks väljakutseks, on tänaseks kõik strateegias ettenähtud riiklikud programmid läbi arutatud ning saanud valitsuse heakskiidu. Tänaseks on rakendatud ka suurem osa tõukefondidest rahastatud toetusskeeme. Kokkuvõttes on see tugev alus, kust edasi liikuda,» leidis Koppel.