Karilaiu kiri solvas Keskerakonna noori: austame oma juuri, ent oleme lojaalsed Eestile

Jaanus Karilaid Foto: Tairo Lutter

Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid saatis täna erakonna aukohtule kirja, millega ta pahandas erakonna noortekogu aseesimeest Ismail Mirzojevit ja noortekogu juhatuse liiget Aleksandr Irot. 

«Oleme lugenud Jaanus Karilaiu kirja ja kuigi mõistame, kust tema seisukohad tulevad, peame siiski väljendama pettumust ja muret selle üle, kuidas on tema valinud oma seisukohti edastada,» kirjutasid erakonna noored. Nad nendivad, et Karilaid jättis vastuseta mitu küsimust ja pigem demagoogitses oma kirjas aukohtule. 

«Jaanuse kirjas on esitatud arvukalt episoode, mis justkui aitaksid mõista tema seisukohti, kuid neid ei saa pidada põhjalikuks ega ammendavaks vastuseks meie küsimustele,» kirjutasid noored. 

Küsimused, millele nad ootavad vastust

Keda lahterdab Karilaid vene tiiva alla?

Mis tunnuste järgi lahterdab Karilaid erakonna liikmeid niinimetatud vene tiiba?

Mis meetodeid kasutades mõõdab Karilaid Keskerakonna liikmete isamaalisust?

Viide vene tiivale on eksitav ja solvav, kirjutasid noored. Mirzojev tõi välja, et tal on ukraina ja aserbaidžaani juured, Irol on eesti ja tatari omad. «Me kõik oleme Keskerakonna liikmed, kes töötavad Eesti hüvanguks. Meid on õpetatud austama oma juuri, aga samas olema lojaalsed Eestile,» laususid nad. 

Nad ei nõustu Karilaiu lihtsustatud ja eksitava lahterdamisega: «Meie rahvus on osa meie identiteedist, kuid ei määra meie poliitilist ega sotsiaalset suundumust. Tema sõnavõttudes kasutatud «vene tiiva» termin ei peegelda meie erakonna liikmete mitmekesisust ega nende pühendumist Eesti Vabariigile. Selline lihtsustatud jaotus ei ole tegelikkusele vastav,» rõhutasid nad ja lisasid, et Keskerakonnas on palju teiste rahvuste esindajaid.

Neid häiris ka Karilaiu aukohtule saadetud kirja viimane lõik. «Jääb mulje, et laulupeol käimine, mis on eesti kultuuri oluline osa, ei ole isamaalisuse mõõdupuu. Ta mainis, et süda ja otsused peavad kriisihetkedel olema õiges kohas,» kirjutasid nad.

Kuidas mõõdetakse seda õiget kohta, küsivad nad. «Kuidas tema mõõdab inimese panust Eesti Vabariigi hüvanguks? Kas see mõõdupuu on isiklik või peaks see olema miski, mille üle otsustab kogu erakond või kogu Eesti ühiskond? Kas Parvel Pruunsilla annetuse vastuvõtmine või mitte vastuvõtmine on samuti hr Karilaiu arvates üks isamaalisuse mõõdupuu?» kirjutasid noored. 

Maailm ei ole nii mustvalge, nagu Karilaid nende sõnul püüab maalida, ja seepärast ootavad nad Karilaiult vastuseid oma kolmele küsimusele, lisavad nad lõpetuseks.