Keskkonnaamet lubab küttida 96 karu

Karud Foto: Jakob Ansu

Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 96 isendit ehk ligikaudu 10 protsenti karude arvukusest, mis on ühtlasi lähedal aastasele juurdekasvule.

Lääne-Virumaal tohib lasta 16 karu, Ida-Virumaal 15, Jõgevamaal 13, Järvamaal 13, Harjumaal 11, Tartumaal kaheksa, Viljandimaal seitse, Pärnumaal viis, Raplamaal kolm, Põlvamaal kaks ning Läänemaal, Valgamaal ja Võrumaal ühe karu.

«Pindala arvesse võttes on Eesti üks karurikkamaid riike põhjamaades, kui mitte kogu Euroopas,» rääkis keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk. «Näiteks on seitse korda suurema pindalaga Soomes vaid kaks korda rohkem karusid. Läbimõeldud küttimise korralduse tulemusel on karude levik Eestis laienenud nii lääne kui ka lõuna suunas ning karu populatsioon kinnitab järjest tugevamalt kanda ka Lätis. Kokkuvõttes võib öelda, et karudel läheb väga hästi,» ütles Kukk.

Keskkonnaagentuuri seire järgi on Eestis ligikaudu 900–950 karu, karude asurkond on viimase 15 aasta jooksul püsinud kasvutrendis. Arvukuse tõusuga kaasnevad aga probleemid: karud tekitavad kahjustusi mesinikele ja põllupidajatele, inimestega kohtumiste sagedus on oluliselt kasvanud ja järjest sagedamini eksivad noored karud asulatesse. Kuni eelmise aastani oli kasvutrendis ka karude põhjustatud kahjujuhtumite hulk.

«Enamasti möödub inimese ja karu kohtumine rahumeelselt, kuid teeb muret, kui palju on teateid kohtumistest väljaspool karude elupaiku – asulates või mujal kultuurmaastikel,» ütles Leelo Kukk. «See trend annab märku, et vanemad liigikaaslased on hõivanud looduslikud elupaigad ja noored karud otsivad elupaiku inimese lähedusse. Iga sellise kohtumisega kasvab tõenäosus, et võib tekkida ohtlik olukord. Seega peame karude kaitsmise kõrval nende arvukust ka piirama,» lausus Kukk.

Karu on loodusdirektiivi alusel rangelt kaitstav liik, keda on lubatud küttida vaid erandkorras, et kahjusid ära hoida ning tahada ohutust tingimusel, et puuduvad alternatiivsed lahendused ja säilib soodne seisund. Kui mesitarusid on võimalik korraliku tarastamisega kaitsta, siis kõrge arvukusega seotud ohuolukordade ennetamiseks peame põhjendatuks kontrollitud küttimist.

«Mõõdukas jahipidamine on üks osa vajalikest tegevustest, et konflikte vältida ja kiskjakahjusid ära hoida. Samuti on mõõdukas küttimine oluline tegur karude inimpelglikkuse hoidmiseks, mis on omakorda hädavajalik, et tagada elanikkonna ohutus,» selgitas Kukk.

Keskkonnaamet seab küttimismahud, lähtudes karude arvukusest ning suurkiskja kaitse- ja ohjamiskavast. Viimane näeb ette, et poegadega pesakondade arv peab olema vähemalt 70. Eelmisel aastal oli pesakondi 96, mis on viimase 20 aasta kõrgeim.

Lisaks võetakse küttimismahtude määramisel arvesse kiskjakahju juhtumeid, kahjujuhtumite juures tarvitusele võetud ennetusmeetmeid ning huvirühmade ja kohalike jahindusnõukodade seisukohti.

Karujahi hooaeg algab 1. augustil ja kestab oktoobri lõpuni.