/nginx/o/2008/07/02/53574t1had17.jpg)
Kuigi kasiinosõltlaste arv on pidevalt tõusnud, jättis riik tänavu Eesti Hasartmängusõltlaste Ühingu rahata.
«Pealtnägija»: kasiinosõltlasi abistav ühing jäeti tänavu rahata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. jaanuarist kehtima hakanud hasartmänguseaduse muudatused on ummistanud Eesti Hasartmängusõltlaste Ühingu telefoninumbri, kuna varem polnud paljudel hättasattunutel lihtsalt õrna aimugi kust abi otsida, selgub ETV saatest «Pealtnägija».
Uue seaduse järgi peavad kasiinod hoiatama kliente sõltuvuse eest, jagades neile infobuklette abiorganisatsioonide numbritega.
«Ma ütleks, et enam ei möödu ühtegi päeva, kui mulle ei helistata,» ütles ühingu juht Leonhard Puksa. «Kui möödunud aastatel oli vahetevahel mitu päeva järjest kui keegi ei helistanud, siis enam sellist päeva ei ole.»
Kui abivajajate laviin on viimaste nädalate jooksul olnud võimsam kui varem, siis paradoksaalsel kombel on sotsiaalministeerium ühingult toetuse sootuks ära võtnud.
Viimased kolm aastat sai ühing sotsiaalministeeriumi kaudu hasartmängumaksu nõukogult toetust 675 000 krooni aastas, tänavu aga null krooni.
«Raha äravõtmine tähendab seda, et Tartu ja Pärnu anonüümsete mängurite tugirühmad tõenäoliselt sulguvad ja sealsetele sõltlastele ei ole enam mingisugust abi,» ütles Puksa.
Sotsiaalministeeriumi andmetel pidi ühing avama Tartu ja Pärnu kõrval uued sõltlaste tugigrupid ka Viljandis ja Rakveres, kuid väidetavalt inimeste kesise huvi tõttu need suleti.
Eestis on erinevail hinnanguil 20 000 – 30 000 mängurit, kellest osa käib oma südant puistamas Tallinnas Wismari haigla keldris kaks korda nädalas toimuval anonüümsete mängurite koosolekul.