Eesti ootab NATO tippkohtumiselt uusi kaitseplaane ja Ukrainale konkreetset liitumislubadust

NATO tippkohtumine toimub 11.- 12. juulil Vilniuses. Foto: Mindaugas Kulbis / AP / Scanpix

Peaminister Kaja Kallas (RE), kaitseminister Hanno Pevkur (RE) ja välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) ootavad Vilniuses 11.-12. juulil toimuval NATO tippkohtumiselt uusi kaitseplaane ja konkreetseid samme, mis avaksid Ukrainale ukse alliansi liikmeks saamiseks.

Kallase sõnul on Eesti jaoks esmatähtis tagada, et NATO heidutus ja kollekiivakaitse oleks tugev nii täna kui tulevikus.

«Venemaa oht on ja jääb. Seetõttu peavad NATO liikmesriigid tegema senisest suuremaid ja pikaajalisi investeeringuid oma kaitsesse. Eesti eesmärk on saavutada NATO kaitsekulude kokkulepe, kus iga NATO liikmesriik tagab kaitsekuludeks 2% SKT-st ja pikemaajaliselt 2,5% SKT-st. Eesti kaitsekulud saavad olema 3% SKT-st. Näitame sellega eeskuju teistele liitlastele. Samuti ootame Vilniusest, et NATO kiidaks heaks uued kaitseplaanid, mis oleksid tagatud vägede ja võimetega,» ütles Kallas.

Peaministri sõnul on püsiv rahu Euroopas võimalik vaid siis, kui kaovad hallid alad Euroopa julgeolekus.

«Seetõttu on oluline, et lepiksime Vilniuses kokku konkreetsetes sammudes, mis avavad Ukrainale tee NATO liikmeks saamisele,» rõhutas Kallas. Ta lisas, et kiiresti tuleb lõpuni viia ka Rootsi liitumisprotsess NATOga,» märkis Kallas.

Pevkur tõi välja, et lisaks tugevale sõnumile Ukraina toetusest on Eesti jaoks prioriteetne kaitseplaanide kinnitamine.

«NATO Vilniuse tippkohtumiselt ootame tugevat sõnumit sellest, et Madridi tippkohtumise otsustest oleme läinud edasi ja oleme jäädavalt minemas üle tugevdatud kaitsehoiakule. NATO kaitseplaanid ei räägi enam territooriumi tagasivallutamisest, vaid aktiivsest kaitsest juba esimesest meetrist. Need on täielikus kooskõlas Eesti enda kaitseplaanidega, mida oleme aastaid kohandanud vastavalt julgeolekukeskkonnale. Eesti julgeolek on sellest oluliselt tugevnenud,» ütles kaitseminister Pevkur.

Ka välisminister Margus Tsahkna sõnul on Vilniuse tippkohtumise kõige olulisem teema kõik Ukrainaga seonduv.

«Ukraina vajab NATO liitlaste jätkuvat toetust ning Eesti teeb kõik selleks, et tippkohtumine oleks Ukraina seisukohast edukas. Kohtumise tulemusena peame saama selge kinnituse, et Ukraina saab NATO liikmeks ning lepitakse kokku, kuidas selle eesmärgini jõutakse,» ütles Tsahkna.

NATO Vilniuse tippkohtumise fookuses on NATO kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamise küsimused, uute kaitseplaanide heakskiitmine ning Ukraina toetamine. Vilniuse tippkohtumise raames toimub esimest korda NATO-Ukraina Nõukogu kohtumine, mille eesmärk on väljendada NATO ühtsust Ukraina jätkuval poliitilisel ja praktilisel toetamisel. Kohtumisel keskendutakse ka NATO koostööle Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna strateegiliste partnerite Austraalia, Uus-Meremaa, Jaapan ja Lõuna-Koreaga. Samuti on plaanis vastu võtta tippkohtumise deklaratsioon.

Kallasel on kavas ka kahepoolsed kohtumised Kanada peaministri Justin Trudeau, Põhja-Makedoonia peaministri Dimitar Kovačevski ja Jaapani peaministri Fumio Kishidaga. Samuti on peaministril kavas põgusad veerekohtumised Suurbritannia peaministri Rishi Sunaki ja Lõuna-Korea presidendi Yoon Suk Yeoliga.

Peaminister kõneleb ka NATO Public Forum’i avaarutelul koos Kanada peaministri Justin Trudeau, Läti peaministri Krišjānis Kariņši ja NATO sõjalise komitee esimehe admiral Rob Baueriga. Arutelu keskendub vajadusele tugevdada NATO kaitse- ja heidutushoiakut.

NATO tippkohtumise veerel allkirjastavad kolme Balti riigi kaitseministrid ka õhukaitseteemalise ühisdeklaratsiooni, mis kutsub liitlasi üles panustama õhukaitse vahendeid NATO idatiivale ning tutvustab Balti riikide poolt tugevdatud vastuvõtuvõimekust. Kaitseminister Hanno Pevkur osaleb ka mitteametlikul Põhja-Atlandi Nõukogu kohtumisel kaitseministrite formaadis.

Tsahknal on kavas kahepoolsed kohtumised Kreeka välisministri Giorgos Gerapetritisega ning Gruusia välisministri Ilia Darchiashviliga. Lisaks osaleb Tsahkna mitteametlikul Põhja-Atlandi Nõukogu kohtumisel välisministrite formaadis. Veel on välisministril kavas põgus veerekohtumine Norra välisministri Anniken Huitfeldtiga.