Pikalt kestnud põud saadab kariloomi looja karja

Jane Mättik peab Harjumaal Rookülas Kuusiku talus kolmesajapealist veisekarja. Pildil on ta oma tõupullidega, keda nimetab tulevikutegijaiks – neid tapamaja ei ähvarda, vähemalt esialgu. Foto: Eero Vabamägi

Just tänavu pidanuks Kerli Ats, kes alustas viis aastat tagasi lihaveiste kasvatusega, nägema oma raske töö esimesi vilju, kuid suve algusest pikalt kestnud põuaaeg, millist isegi Eesti kogenumad karjakasvatajad varasemast ei mäleta, on muutnud sööda- ja energiahindade tõusust ning Venemaa alustatud sõjast niigi räsitud põllumajandusharu lähikuude tuleviku küsitavaks.

Üle Eesti ähvardab paljusid veiste ja ka lammaste karju hiljemalt sügisel looja karja minek, sest juunikuine palavus ja vihma puudus ning sellele eelnenud kevadine jahedus ja öökülmad kärpisid heina ja rohu kasvu ennenägematult tugevasti.

Ats, kelle põhikarja Pärnumaal Saarde vallas Luigeveski talus kuulub 20 puhtatõulist ammlehma, lisaks pullid ja noorloomad, on varem saanud oma karja kasvatatud ja sööda varutud 70 hektaril – millest suurem osa on looduslikud rohumaad –, kuid tänavu on rohukasv olnud ilmastiku tõttu tema sõnul väga kidur, mis paneb kahtlema, kas õnnestub loomadele nende üle talve pidamiseks üldse piisavalt sööta varuda. (Ammlehm on lehm, kes imetab oma vasikat.)