Eestis pole põuaga juba kuivaks jäänud mitte ainult salvkaevud, vaid ka puurkaevud. Kaevumeister Urmo Sorga rääkis, et probleem on alles kulmineerumas ja seis võib eriti hulluks minna suve teises pooles.
Kaevud on kuival ja olukord läheb aina hullemaks
Paljudes majapidamistes on kaev hooldamata. „Kui sul on solgiämber, mida sa ei pese, aga vahetad seal sees aeg-ajalt vett, siis hakkab vesi ajapikku haisema ja muutub ebameeldivaks,” iseloomustas Sorga. Kuivaga, kui vett on vähem, probleemid aina suurenevad ning ebameeldivad lõhnad, värvid ja maitsed tükivad tavapärasest rohkem esile.
Keskkonnauuringute Keskuse peaspetsialisti Vallo Kõrgmaa sõnul ei mõjuta põud niivõrd vee kvaliteeti, kuivõrd selle kvantiteeti. Viimane on oluline just madalate salvkaevude puhul, mis kasutavad maapinnalähedast vett.
„Praegusel ajal on maapinnalähedase põhjavee tase juba väga madal, mistõttu on suure tõenäosusega paljud salvkaevud kuivaks jäänud. Kui sademeid lähiajal ei tule, võib kuivaks jäävate kaevude arv veelgi suureneda,” rääkis Kõrgmaa. Suurema tõenäosusega jäävad tema sõnul kuivale eelkõige Saaremaa ja Hiiumaa ning Lääne-Eesti teatud piirkonnad, kuid ka Tallinna lähiümbrus.
Salvkaevude puhul on Sorga jutu järgi suureks probleemiks, et neid ehitati buumi ajal tihti siis, kui veetase polnud piisavalt madal. „Toona oli suhtumine, et kohe ja ruttu on vaja, ning nüüd ongi tulemus käes ja vesi otsas,” ütles ta.