Mullast sõltub taimestiku elujõud, loomade heaolu ja liha kvaliteet

Airi Külvet rääkis, et kui suurem grupp loomi on väiksel alal koos, tekib loomadel psühholoogiline konkurents, et nad peavad kaaslaste eest rohu ära sööma.    Foto: Tiit Efert

Tänavu parimaks lihaveisekasvatajaks valitud Puutsa talu perenaine Airi Külvet läbis koos seitsme kolleegiga Liivimaa Lihaveise innovatsiooniklastri, mille eesmärk oli teada saada, kuidas karjamaid õigesti hooldada. Selgus, et parim karjatamise viis on portsjonite kaupa ning loomade puistatud sõnnikust mullastiku toitmiseks üksi ei piisa.

Innovatsiooniklaster käivitati kuus aastat tagasi ja kokkuvõtted tehti tänavu kevadel. Osalenud kaheksa farmerit asuvad üle Eesti ja järgivad kõik Liivimaa Lihaveise kvaliteedikava. „Meil olid suured ootused teaduslikule toele, aga siis selgus, et Eesti teadlased ei ole rohumaa karjatamise teemadega eriti kursis ja hästi palju tuli ise katsetada ja avastada,” rääkis Külvet. Tema sõnul on rohumaid küll Eestis uuritud, aga kui 1990. aastate alguses piimalehmade karjatamine valdavalt lõpetati (rohumaaveiseid oli siis Eestis väga vähe), jäi ka teadus unarusse.

„Praktilist teadust selles vallas on Eestis ja ma kardan, et ka mujal maailmas hästi vähe ning teadlasi tuleb selleni alles juhatada,” tõdes ta.

Ent innovatsiooniklastrist koguti palju teadmisi, mida iga asjast huvitatud farmer saab kohe üle võtta. „Kõige suurem innovatsioon olekski see, kuidas leida viis, et farmerid head praktikad üle võtaksid,” sõnas Külvet.

Tema sõnul jõuti näiteks portsjonkarjatamisega järeldusele, et selle kasutuselevõtt parandab märgatavalt karjamaade ja loomade tervist. See meetod parandab ka karjamaade saagikust. „Sellegipoolest kasutatakse portsjonkarjatamist väga vähe,” tõdes Külvet.