Pikema teraga nii-öelda universaalsed noad, millega saab väidetavalt kõike teha, ei ole selle toimingu jaoks sugugi parim lahendus. Kasutaja peab nuga hästi tunnetama, et mitte vigastada magu või trofeena hinnatud nahka.
Vähem oluline pole tema sõnul ka terase kõvadus, mille mõõtmisühik on HRC (Hardness Rockwell C-scale). Mida karastatum ja kõvem teras, seda hapramaks ta muutub, painduvus väheneb ja tera võib teatud pinge korral murduda. Nii ongi mao ja naha mahavõtmisel mõistlik näitaja 56 kuni 58 HRCd, mitte rohkem.
Jahimehel peab nuga olema alati teritatud, kuid ootamatuste vältimiseks peaks see olema ka luisuga kiirelt teritatav. Teritamise soovitatav kaldenurk on 20–25 kraadi. „Tera kuju ja muude omaduste poolest on näiteks kõige tavalisemad odavad ehitusnoad täiesti kasutatavad,” kommenteeris Salmu.
Kui magu on maha lastud, tõmmatakse igasugune sarviline või sarvedeta loom rippu ja jäetakse jahtuma, ideaalne temperatuur selleks on umbes viis soojakraadi. Salmu kinnitusel muutub nii nahastamine lihtsamaks ja lihakeha pinges olevad lihased venivad välja. Kui loom nüüd maha võetakse, on liha pehmem ning seega kergemini töödeldav ja maitsestatav. Selle toimingu juures kasutatakse juba mõnevõrra pikemaid ja sageli mustast ehk süsinikterasest nuge. Et mustast terasest nuga säiliks, on hea seda töödelda näiteks toiduõliga, mis vähendab pinna kokkupuudet korrodeerumist soodustava hapnikuga. Eelneva põhjal võib järeldada, et kindlam on osta sama tugevusega, aga roostevabast terasest nuga, mis sobib hästi ka n-ö laisemale kasutajale.
/nginx/o/2023/07/05/15437335t1h8487.jpg)