Kes kasta suutis, saab ilusa vaarikasaagi, teistel nulliring

Vaarikas vajab ilusa saagi kasvatamiseks ohtralt vett.  Foto: HEGE-LEE PAISTE

Järvamaal maasika- ja vaarikakasvatusega tegelev Tõnis Ohu märkis, et vaarikasaak tuleb tänavu hea. „Mul on väike istandus, silm ulatub ühest otsast teise ja taimede elujõud on hea. Olen teinud väga palju hooldustöid ja kastnud. Kui tormituuled oksi ära ei murra, paistab saaki tulevat,” märkis ta.

Hooldustööd tähendavad haigete okste eemaldamist, umbrohu korjamist ja harvendamist. Sedagi, et eelmise aasta põhk sai vahetatud hakkpuidu vastu, mis hoiab vaarikate all piisavalt niiskust. Samuti usub Ohu, et liigne tihedus ei too saaki juurde. „Vaarikas kasvatab palju külgharusid, millelt tuleb saak. Kui tal pole ruumi neid kasvatada, siis saaki ei tule,” selgitas ta.

Saaki saab, kui torm ära ei võta

Ohu kasvatab vaarikaid kolmandat aastat ja loetu põhjal teab ta, et heaks saagiks on vaja piisavalt vett. Nii kastis ta tänavusel kuival ajal vaarikaid järgemööda kaks nädalat. Pani õhtusel ajal vihmutid tööle ja nii kuni hommikuni välja. „Ma eksperimenteerin vaarikate kasvatamisega ja tänavu näitab vaarikas palju ja ilusat marja,” täheldas ta, viidates kastmise heale mõjule.

Ohu loodab oma istandusest saaki saada rohkem kui kümme aastat, see tähendab vähemalt senikaua, kuni saab pensionile. Saaki ära sõnuda mees siiski ei soovi, sest praegused tormituuled võivad oksi murda. „Igatahes võrreldes maasikaga, mis tänavu täielikult ikaldus, võin vaarikaga praegu rahul olla,” märkis ta vaid.

Sortidest kasvatab Ohu istanduse rajamise algusest ’Glen Amplet’, millele eelmisel aastal võttis kõrvale hilisema ’Glen Dee’. Seda selleks, et hajutada saagi korjeperioodi pikemaks. Saagi valmimist ennustab ta tänavugi nii nädal-paar pärast maasikaid ehk juuli keskpaiku.