Eesti elanike suhtumine mootorikütuste säästmisse on paranenud

Foto: Tairo Lutter

Riigi tegevusvarude eest vastutav AS Eesti Varude Keskus viis teist aastat läbi küsitluse, kuidas Eesti elanikud suhtuvad erinevatesse ettepanekutesse bensiini ja diislikütust säästa.

Aastaga on inimeste toetus võimalikele säästumeetmetele valdavalt suurenenud, enim eelistatakse soodsa ühistranspordi ja rattateede arendamist, säästliku sõidustiili harrastamist ja osaliselt kodust töötamist. Jätkuvalt on kõige vastumeelsem ettepanek kesklinnas autoga sõitmise piiramine.

Turu-Uuringute ASi maikuus läbi viidud esindusliku valimiga uuringus paluti tuhandel üle 15-aastasel Eesti elanikul hinnata toetust Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) koostatud kümnele universaalsele kütusesäästu ettepanekule.

Enim ehk 92 protsenti vastajatest toetab soodsa ühistranspordi ning jalutamis- ja rattasõiduvõimaluste arendamist, millele järgneb 87-protsendiline toetus säästliku sõidustiili harrastamisele. Keskmisest rohkem ehk 82 protsenti toetavad Eesti inimesed kütusesäästu meetmena ka võimalust osal päevadel kodust tööd teha.

Kõige vähem ollakse kütusesäästu eesmärgil nõus kesklinnas ulatuslikuma autokasutamise keelu kehtestamisega (poolt 30 ja vastu 55 protsenti) ning maanteedel piirkiiruse alandamisega vähemalt 10 km/h (poolt 38 ja vastu 51 protsenti). Nende kahe ettepaneku puhul oli vastuseis suurem kui poolt olemine.

Vanusegruppide lõikes pooldavad 15–24-aastased noored pea kõiki kütusesäästu ettepanekuid teistega võrreldes oluliselt sagedamini. Küsitlusest selgus ka, et mehed on naistega võrreldes rohkem vastu piirkiiruse alandamisele maanteedel, kesklinnas sõitmise piiramisele ja üksinda autos sõitmise vähendamisele.

Eesti Varude Keskuse juhatuse esimehe Ando Leppimani sõnul võib võrreldes aastataguse analoogse uuringuga kümnest kütusesäästu ettepanekust seitsme puhul täheldada statistiliselt olulist toetuse suurenemist.

«Põhjuseid me ei uurinud, kuid võib arvata, et nii vahepealsed kõrged kütusehinnad kui rohepöörde temaatika järjest suurem kõlapind on pannud inimesi rohkem säästlikkusele mõtlema. Laiemas pildis mõjutab inimeste kütusetarbimist enim siiski üldine majandusolukord ning kõrge inflatsioon, laenuintresside tõus ja muude kulude kasv peegeldub ka suhtumises kütusesäästu,» selgitas Leppiman.

Eestis tarbitakse ühes päevas sõltuvalt aastast 740 000 – 750 000 liitrit bensiini ja 2,5–2,6 miljonit liitrit diislikütust. Kõigist üle 15-aastastest Eesti elanikest on viimase kahe kuu jooksul mootorikütuseid ostnud 63 protsenti inimesi. Keskmisest sagedamini ostavad kütust mehed, keskealised, eestlased ning maapiirkondade elanikud.

Riigiettevõte Eesti Varude Keskus hoiab tegevusvaruna 90 päeva bensiini, diislikütuse ja lennukipetrooli varu. Riigile kuuluv strateegiline varu võetakse kasutusele üksnes tõsiste tarneraskuste korral ning see aitab ühiskonnal kriisiolukorras hakkama saada. Kütuse säästmine muutub tarneraskuste ilmnemisel eriti päevakajaliseks ning sellest sõltub, kui kauaks varus olevaid mootorikütuseid jagub.