Leht: riigikontroll kritiseeris vallavanemana töötanud Võrklaeva autokasutust

Rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) Foto: Kermo Benrot / Tairo Lutter / Eero Vabamägi

Eesti Päevaleht kirjutab, et 2016. aasta riigikontrolli aruande andmeil rikkus rahandusminister Mart Võrklaev (RE) aastaid tagasi Rae vallavanemana töötades toimingupiirangut, kuid uurimist siiski ei algatatud ning praegust ministrit milleski süüdi ei mõistetud. 

Auditi järgi oli vallavanemast Võrklaev sõlminud abivallavanemaga vastastikku isiklike autode üürilepingud, millega tuli mõlemale maksta rohkem üüri, kui volikogu piirmäär ette nägi: piirmääraks oli 450 eurot, kuid tegelik üür kujunes ligi 170 eurot suuremaks. 

Võrklaev: minu kõik tegevused on toimunud seaduse alusel ja volikogu otsuste kohaselt.

Avaldame rahandusministri kommentaari täismahus.

2004. aastast vallajuhtidele rakendatud auto kompenseerimise süsteem (mind nimetati vallavanemaks 2012 aasta suvel) polnud seadusega vastuolus, kuid ei olnud ka kõige arusaadavam ja läbipaistvam. Kui ma vallavanemana sellest aru sain, sest pean vajalikuks, et asjad mitte ainult ei pea olema ausad ja läbipaistvad, vaid peavad seda ka näima, siis olin mina see, kes muutused algatas, süsteemi koos volikoguga korda tegi, ning see kehtib tänaseni. Muudatuse algatasin 2014 aastal, Riigikontrolli auditi tegemise ajaks, 2016 aastal olid need muudatused tehtud ning süsteem korrastatud.

Seda kõike on korduvalt ka Riigikontrollile selgitatud sh volikogu poolt. Riigikontrolli peakontrolör Airi Mikli ettekande antud aruande teemal kuulas ka Rae vallavolikogu ära 21. juuni 2016 istungil. 5. juulil 2016 arutas vallavolikogu vastust Riigikontrolli eelnõule. Kus muu hulgas selgitas järgmist:

Nagu selgus volikogu 21. juuni 2016.a. istungil päevakorrapunkti arutamise ajal, on Riigikontrolli peakontrolör Airi Mikli antud kontrollimise käigus saadud teabe esitanud Politsei- ja Piirivalveametile kui süüteole viitavad asjaolud. Politsei- ja Piirivalveamet on vastuseks koostanud teatise kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. Teatise sisu on riigikontrollile teada ja volikogu palub teatist arvestada ning sellele vastavalt korrigeerida ka auditi seisukohti.

Eelnõu punktis 10 esile toodu, mille kohaselt vallavanem ja abivallavanem rikkusid vallavolikogu otsust, kui said hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest, kui ka tankisid valla kütusekaardiga kütust, ei ole volikogu hinnangul otsuse rikkumine. Vallavolikogu otsuses on konkreetselt sõnastatud, et „vallavanema ja abivallavanema kütusekulu limiidiks 400 liitrit ühes kuus“. See kehtib võrdväärselt kõigi hüvitise õigustatud saajate kohta, sõltumata, kuidas on lahendatud nendele transpordi võimaldamine. Vallavolikogu palub Riigikontrollil korrigeerida vastavat auditi eelnõus esitatud järelduste tähelepanekut ja punkti 10.

Vallavalitsus lõpetas ära isiklike sõiduautode ametisõitudeks kasutamise rendilepingute praktika alates juulist 2014.a. 1. septembril 2014.a. jõustunud tulumaksuseaduse muudatus, mille kohaselt kulude tõendamise algdokumentide puudumisel on väljamaksed võrdsustatud palgatuluga, tekitas vajaduse täiendavalt analüüsida vallavalitsuse liikmete poolt transpordivahendite kasutamise kulusid vallale.

Analüüsi tulemused näitasid, et vallal on otstarbekam loobuda isiklike sõiduautode kasutamisest vallavanema ja abivallavanemate ametiülesannete täitmisega seotud transpordi tagamisel ning on vajalik täpsustada asjakohast vallavolikogu otsust.

Selle tulemusel võttis vallavolikogu 17. novembril 2015.a. vastu otsuse, kus täpsustati

makstava transpordihüvitise korda. Täiendatud vallavolikogu otsuse vastav punkt sõnastati: „Anda vallavanemale ja abivallavanematele valla kulul tööks vajalik sõiduk ilma sõidupäeviku pidamise kohustuseta. Vallavanema ja abivallavanemate kasutuses olevate sõidukite parkimine toimub töövälisel ajal kasutaja asukohas.“

Mis puududab Riigikontrolli aruandes ja teie loos toodud väidet, nagu oleks vallavanem endale auto rendilepingus ise suurema hüvitise määranud, siis ka see ei vasta tõele ning seda on ka volikogu esimees oma kirjas Riigikontrollile samuti selgitanud:

Hüvitis on seadustes defineerimata mõiste ja seda rakendatakse erinevate makstavate hüvitiste puhul erinevalt. Oma olemuselt tähendab hüvitis tehtud kulude kompenseerimist, mida saab hüvitamise otsustes fikseerida üksnes kalkuleeritud või hinnatud kulude summana. Kui seadused näevad hüvitiselt teatud juhtudel ette maksude maksmise, siis need lisanduvad kalkuleeritud või hinnatud kulude summale ja saavad olla üksnes kulude hüvitaja kohustuseks. Sellest lähtuvalt ei ole vallavalitsus volikogu otsust valesti tõlgendanud.