Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) kultuuriministeeriumile tehtud ettepanek hakata reguleerima uudistesaadete erapooletust ja tasakaalutust tegi pressiliidud ja ajakirjanikud ärevaks. Kultuuriministeerium sellist muudatust vajalikuks ei pea.
Kultuuriministeerium meedia lisareguleerimise vajadust ei näe (1)
«Sõltumatu, kvaliteetne ajakirjandus on demokraatia toimimise üks alustaladest. Kultuuriministeeriumi hinnangul on Eesti meediamajad neil lasuvat suurt vastutust hästi tunnetanud. Veerand sajandit tagasi eneseregulatsiooni korras kehtestanud meedia toimimise reeglistik – Eesti ajakirjanduseetika koodeks – toimib hästi. Täna puudub vajadus Eesti ajakirjandusväljaannete sisu täiendavaks regulatsiooniks,» kommenteeris kultuuriministeeriumi meedianõunik Andres Jõesaar.
Eelnõu, millele ettepanek tehti, piiraks senisest enam ka Vene propagandat. Näiteks plaanib TTJA hakata lubade väljastamisel koostööd tegema rahapesu andmebüroo ja kaitsepolitseiga.
«Küll on aga Euroopa Liidul vaja jätkata ja tõhustada Venemaa propagandakanalite leviku piiramist. Seda ka interneti ja SAT-TV vahendusel levivate kanalite puhul. Nendel pole midagi ühist vaba meediaga, need on infosõja relvad,» rääkis Jõesaar. «Parim viis agressoriga võitlemiseks on pakkuda vaatajatele, lugejatele ja kuulajatele Eesti meediamajade loodud ja vahendatud kvaliteetset sisu – seda nii ERRi venekeelsetes kanalites kui ka erameedia väljaannetes.»
Sõda agressoriga, sealhulgas ka infosõda nõuavad Jõesaare sõnul väga suuri pingutusi ja ressursse ning vastupanust loobumine tähendaks alistumist.
Meedia riiklik järelevalveasutus ehk tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) tegi kultuuriministrile ettepaneku lisada meediateenuste seaduse eelnõusse kohustus tagada faktide ja sündmuste tõene, erapooletu ja tasakaalustatud esitamine uudistesaadetes.