Laulupeole jõudis üle 50 000 inimese

XIII Noorte laulupidu. Foto: Taavi Sepp

Möödunud nädalavahetusel toimunud XIII noorte laulu- ja tantsupidu külastas ligi 90 000 inimest, kellele esines 31 415 lauljat, tantsijat ja pillimängijat. teatas laulupeo pressiteenistus.

Piletilevi andmetel väljastati 58 404 pääset, millest alles viimasel nädalal leidis omaniku 19 782. Laulupeo toimumise päeval leidis omaniku 7205 piletit. Piletilevi loendas, et lauluväljakule sisenes eilsel päeval 51 396 inimest. Tantsupeo kolm etendust olid praktiliselt välja müüdud. Kolmest etendusest said osa 29 731 pealtvaatajat. Lisaks väljastati peaproov-etendusele 8755 pääset.

Laulu- ja tantsupeo meditsiiniteenistuse juhi Erik Vellerammi sõnul midagi erakordset nende tööst ette ei tulnud. „Olid tavapärased tervisemured. Sarnased eelmistele pidudele, selle erandiga, et kedagi ei olnud seekord vaja sünnitama viia,“ kirjeldas ta muiates. «Oleme väga tänulikud meie esmaabi vabatahtlikele ja kohapeal toimetanud koostööpartneritele, kellega koos lahendasime kiirelt ja tõhusalt tekkinud ideid ja väljakutseid,» ütles meditsiiniteenistuse juht, kelle sõnul tehti nende poole kokku 4373 pöördumist. 44 juhul saadeti inimene koju ja 36 inimest käis ka haigla juurest läbi.

Päästeameti ning laulu- ja tantsupeo tuleohutusjärelevalve juhi Ants Aguraiuja sõnul aitasid päästjad peonädala vältel peamiselt kiirabi ja politseid. Põhirõhk oli loodusjõududega võitlemisel – kuumusega kasteti tantsijaid jahedamaks ning paduvihma ajal aidati lauljaid telkides soojendada. «Tantsuväljakutel töötas kolm autot, mille peale kokku kulus umbes kuus tonni vett,» sõnas ta.

Laulu- ja tantsupeo turvalisusesse panustas möödunud nädala vältel ligi 350 politseinikku. Eeskätt oli tähelepanu suunatud liiklusele, avalikule korrale ja peoliste turvalisusele. Sarnaselt varasemate aastatega vajasid enim politsei abi lapsed, kes kaotasid oma juhendaja, grupiliikme või vanema silmist. Kadunud lapsi oli ligi 70, kes kõik said turvaliselt juhendajatele ja vanematele üle antud.

Kokku tegeles politsei 80 väärtuslikuma leiuga, millest suur osa õnnestus omanikele tagastada. Mõned üksikud leiud ootavad veel omanikke, pilte nendest näeb politsei Facebooki lehelt ja kätte saab leiud Ida-Harju politseijaoskonnast.

Politseinikud olid rahustamas ka liiklust ning samuti paigaldati liikluse rahustamiseks mobiilsed kaamerad. Politsei fikseeris kahe päeva jooksul lauluväljaku läheduses ligi 780 lubatud sõidukiiruse ületamist. Mõistagi tekkis mõningaid liiklusseisakuid, mida nii suure rahvamassi puhul oli ka oodata, kuid üldjoontes sujus liiklus politsei sõnul hästi. Lisaks oli üheks probleemiks droonide ilma loata lennutamine.

Suurüritusel esmakordselt kasutusel olnud pandinõude süsteem pidas suurele rahvaarvule vaatamata koormusele vastu ning tagastustelkide juures järjekordasid ei tekkinud. Peonädala jooksul väljastati osalejate toitlustamiseks 120 000 kaussi ja lusikat. Tantsupeo etenduste ja laulupeo külastajate toitlustamiseks väljastati toitlustajatele 134 000 nõud ja 44 000 söögiriista. Kõiki neid tõenäoliselt ära ei kasutatud, kuid kauplejatelt tulevad kasutamata nõud tagasi alles nädala lõpuks ja seega vastavat infot praegu veel ei ole.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Margus Toomla sõnul valdab teda pingelanguse asemel rõõm. «Korraldamine on olnud imeline teekond. Selle peo suurus hõlmab tohutus väes vabatahtlikke ja töötajaid. Huvitav on, kuidas toimib laulu- ja tantsupeol kogu logistiline külg: meditsiiniline korraldus, turvalisus, liiklus, toitlustus, korduskasutatavate nõude kasutamine, jäätmekorraldus jne. Taolist eeltöö mastaapi saab Eesti kontekstis kogeda ainult laulu- ja tantsupeol. Meeldiv on, kui paljud soovisid ise panustada ja seda ka vabatahtlikena. Omaette kogemusena mõjus, kuidas iga tiim töötas täieliku pühendumisega oma töölõigus ühise eesmärgi nimel,» rääkis ta. 

Sisulise poole pealt rikastab laulu- ja tantsupidu tema sõnul Eesti loomingut, andes autoritele väga olulise väljundi luues uusi legende. Kava puhul oli huvitav teoste valik, repertuaari viimine igasse Eestimaa nurka ja perre isiklikule tasandile ning pärast selle koondumine ühisel peol.

«Nüüd aga on kokkuvõtete aeg. Paralleelselt on alanud 2025. aasta üldlaulu- ja tantsupeo korraldamine. Käime meeskonnaga läbi, milliseid ideid on tarvis arendada ja mida head edasi kanda. Sügisest alustame 2028. aasta laulu- ja tantsupeo korraldamisega. Sellega seonduvalt on plaanis peoaastate ajateljes teha muudatus – peod, mis pidanuks toimuma 2027. ja 2029. aastal, tõstetakse kokku 2028. aastale,» rääkis Toomla, lisades, et sellega pikeneb tõenäoliselt peonädala kestus ning suurendab osalejate ning kontserdite ja etenduste arvu.