Riigikogu liigub «luksusliku tööturismi meetme» kaotamise teel

Töötukassa. Foto: Mihkel Maripuu

Riigikogu lõpetas täna esimese lugemise töölepingu seaduse muutmiseks, nii et tulevast aastast ei hakataks omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkuvatele inimestele töötukassa hüvitist maksma, mida üks riigikogu liikmetest nimetas «luksuslikuks tööturismi meetmeks».

Üle tunni aja kestnud arutelul vaieldi peamiselt, miks koalitsioon ei pea kinni varasemast kokkuleppest tööturu osapooltega ning selle üle, milline otsus oleks töötajatele kasulikum.

Eelnõu kaitsnud õiguskomisjoni liige Kalle Jents (Reformierakond) tõi eelnõu peamiste põhjustena esile eesmärgi tagada töötukassa jätkusuutlikkus ehk raha jätkumise praegu kehtivate meetmete rakendamiseks ning soovi hoida reserve halvemate aegade tarbeks. Teiseks on tema sõnul see muudatus oluline eeldus, vähendamaks töötuskindlustusmakse määra, mida valitsus soovib alandada praeguselt 4,2 protsendilt uuest aastast 3 protsendile.

Jents ütles, et töötuskindlustuse makse vähendamine mõjuks positiivselt kõigi töötavate inimeste rahakotile, «mitte ei keskenduks neile, kes otsustavad töökohta vahetada ja saaks sellega justkui premeeritud.» Arvutuste järgi võidaks keskmine töötavate inimestega pere sellest 160 eurot.

Jents pidas asjatuks ka oponentide hirmujuttu, justkui oleks palju neid, keda tööandjad sunniks «omal soovil» töölt lahkuma. «Arvan, et kui sellist olukorda esines enne 2009. aastat mingil määral rohkem, siis 1. juulist 2009 kehtima hakanud töölepinguseaduse muudatused muutsid töötaja vallandamise tööandjale oluliselt paindlikumaks, nii et nüüd ei ole selliseid survemeetodeid tarvis kohandada, sest pole väga kulukas töötaja vallandamine, kui ta tööle ei sobi või talle ei ole piisavalt tööd anda,» rääkis Jents.

Jents juhtis tähelepanu sellele, et kokkulepe sõlmiti 2008. aasta aprillis eeldusel, et kokku maksete määr ei ületa 1,5 protsenti. «Täna on see 4,2 protsenti. Tol ajal oli meil veel igasugu teisi kokkuleppeid ja häid ideid, mida me kahjuks majanduskriisi tõttu pole saanud realiseerida ja oleme pidanud ümber hindama,» tõdes ta.

Eelnõus olevate arvutuste järgi hoitakse sellest meetmest loobumisega kokku 32 miljonit eurot aastas, töötukassa hilisema prognoosi järgi 20 miljonit eurot. Jents tõdes, et tegelikult ei tea me praegu, kui suur osa ja kuidas inimesed ikkagi seda ka reaalselt kasutama hakkaksid.

Keskerakonna liige Marika Tuus-Laul leidis, et eelnõu on töötajate petmine ja kokkuleppe murdmine. «Kuidas veel saame siis kokkuleppeid usaldada?» päris ta kõnepuldist. Keskfraktsioon oli töötajatele lubatud hüvitise kärpimise vastu ning tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Ka sotsid ei toetanud eelnõu, Eiki Nestori sõnul oli põhjusi kaks. «Esimene on see, et see eelnõu peaks saama läbiarutatud tööturu osapooltega ja kui seal leitud lahendused tuuakse meie laua peale, siis me oleme alati nõus neid aktsepteerima. Aga teiseks ka seetõttu, et selle eelnõuga töötuskindlustus kui suurus kaotab järjekordselt oma mõtte, sest tema mõte on aidata seda inimest, kellel ei ole tööd ja ta otsib tööd, sel ajal toime tulla, et tal oleks võimalik ka uut ametit õppida näiteks.»

«Rääkida siin, et maksemäära alandamisega keegi võidab 200 eurot aastas, siis kulla sõbrad, see inimene, kes poolte kokkuleppel lahkub töölt, kaotab 400 eurot kuus! Üks võidab 200 eurot aastas ja teine kaotab 400 eurot kuus. Mul on ettepanek, et komisjon tõsiselt mõtleks, kui ta eelnõusid esitab!» rääkis Nestor.

Margus Tsahkna (IRL) tõi omalt poolt esile, et riik ei tea, kuidas seda kasutama hakatakse. «Siin rõhutatakse, et kokkuleppeid tuleb täita, isegi kui see on ülejõu käiv. Sellist meedet pole olnud ja me ei tea, kuidas tööturu osapooled sellele reageerivad. Võib-olla hakatakse seda kasutama vääralt? Ehk siis tegelikult tööandjad, selleks et saada lahti oma tööjõukuludest, hakkavad koondamise asemel poolte vahel sunniviisiliselt kokku leppima ka selle hüvitise saamist – see tõepoolest ei ole selle meetme eesmärk,» sõnas ta. Ta meenutas, et juba tollal, kui selles meetmes kokku lepiti, juhtis IRL tähelepanu, et see ei pruugi olla riigile jõukohane.

Valdo Randpere (Reformierakond) rõhutas, et on kaks kategooriat inimesi - esiteks need, kes töötavad ja teiseks need, kes tõepoolest on sunnitult tööpuuduses. Ta arvas, et olulisem on see, et töötajatele jääb praegu keskeltläbi 200 eurot rohkem kätte, kui «toetada luksuslikke tööturismi meetmeid».

Eelnõu teise lugemise eel on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 3. aprill kell 16.