Kuhu laps panna? Kohtus võib küll võita, kuid lasteaiakohta ei pruugi ikka saada

Kätlin nentis, et esimeses kohtuasjas võttis ta endale esindaja ja kokkuvõttes olid tema kulud suuremad kui kohus välja mõistis. Kuigi naine jäi miinusesse, usub ta endiselt, et asi on põhimõttes. Foto: Eero Vabamägi

Süsteemset probleemi lasteaiakohtadega rõhutab kohus iga natukese aja tagant. Ehkki vanemaid julgustatakse oma lapsele koha saamiseks õigust taga nõudma ning mõnel juhul on sellest ka abi, alati kohtuvõit imet ei tee. Omavalitsused raiuvad, et lasteaiakohti lihtsalt ei ole.

Rae vallas elav Kätlin on viimased aastad veetnud omavalitsusega vägikaikavedu pidades. Kui pere praeguseks nelja-aastase pojaga Peetrisse kolis, ei olnud nad uue elukoha tõttu beebit veel lasteaia järjekorda pannud, mistõttu pooleteiseaastaseks saanud lapsele kohta ei antud. Kohti ei olnud.

Pisipoeg pandi eralasteaeda ning ehkki vald peaks sellisel juhul vanematele kahju hüvitama – toidu eest tuleb erahoius mõistagi rohkem välja käia –, polnud hüvitisest kippu ega kõppu. Kätlin pöördus kohtusse.