Eestimaalaste tervena elatud aastate arv tõusis rekordtasemele

Arstikeskus Qvalitas Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Võrreldes 2021. aastaga oli mullu tervena elatud aastate arv tõusnud 2,7 võrra, varem pole see nii kõrge olnud.

Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal Eesti elanike keskmine eeldatav eluiga sünnimomendil 78,1 aastat – meeste eeldatav eluiga oli 73,6 ja naistel 82,3 aastat, kusjuures mehed elavad tervena 57,9 ja naised 60,6 aastat.

Taasiseseisvusaja kõige madalamal tasemel oli keskmine eeldatav eluiga 1994. aastal, ulatudes 66,5 aastani. Aastatel 1995–2019 oli eeldatav eluiga kasvutrendis, jõudes 2019. aastaks 78,8 aastani. Järgnesid kaks pandeemia-aastat, mil kõrge suremuse tõttu langes eeldatav eluiga 2014. aasta tasemele – 77,2.

«Pärast mõningast langust eelmisel kahel aastal on keskmine eeldatav eluiga pöördunud taas kasvule ja oleme tagasi pandeemiaeelsel tasemel. 2022. aastaga sarnane oli eeldatav eluiga ka 2017. aastal, jäädes siis 78,2 aasta peale,» märkis statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg.

Naiste keskmine eeldatav eluiga on meestest 8,7 aasta võrra pikem. «Aastatel 1990–2009 oli meeste eluiga naiste omast üle kümne aasta lühem. Alates 2010. aastast on vahe vähenenud, jõudes 2019. aastaks 8,4 peale,» selgitas Trasberg.

Eesti meeste keskmine eeldatav eluiga on tänaseks jõudnud samale tasemele, mis oli naistel 1993. aastal.

Võrreldes 2021. aastaga on tervena elatud aastate arv tõusnud 2,7 võrra, varem pole see nii kõrge olnud. 2022. aasta andmete põhjal elavad mehed tervena 57,9 aastat ja naised 60,6 aastat. «Tervena elada jäänud aastate sooline erinevus on võrreldes eeldatava elueaga väiksem – vaid 2,7 aastat naiste kasuks. Seega, meeste eluiga on küll lühem, kuid sellest ilma tegevuspiiranguteta elatud osa on suurem kui naistel,» ütles Trasberg.

Mehed elavad tervena 78,7 protsenti ja naised 73,6 protsenti oma elust.

Keskmine eeldatav eluiga on pikem linnapiirkondades, eesti rahvusest ja kõrgemalt haritud elanikkonna hulgas. Kõige suurem varieeruvus on hariduse lõikes: kõrgharitud inimeste keskmine eeldatav eluiga on 81,8 aastat, põhiharidusega inimestel 71. Eriti madal on keskmine eeldatav eluiga põhiharidusega meeste hulgas, kus see on 67,6. «Nii keskmist eeldatavat eluiga kui tervena elatud aastaid mõjutavad ümbritsev keskkond, tervishoiuteenuste kättesaadavus, tööohutus ja inimeste terviseteadlikkus. Meeste lühem keskmine eeldatav eluiga on ootuspärane, kuna nad on riskialtimad ja töötavad sageli füüsiliselt rasketes ja tervisele ohtlikes ametites,» selgitas Trasberg.

Maakondade võrdluses oli keskmine eeldatav eluiga pikim Harjumaal ja Tartumaal, vastavalt 78,7 ja 79,2, madalaim Ida-Viru ja Võru maakonnas, vastavalt 74,6 ja 76.

2019. aastal, kui keskmine eeldatav eluiga Eestis oli taasiseseisvumisaja kõrgeimal tasemel, oli see praegusest kõrgem kõigis maakondades. «Siis ulatus keskmine eeldatav eluiga Tallinnas 80,3 aastani, mis on lähedal Euroopa keskmisele,» märkis Trasberg.

Euroopa keskmine eeldatav eluiga oli 2021. aasta* seisuga 80,1 aastat. Kõrgeim eeldatav eluiga oli Liechtensteinis, Šveitsis ja Hispaanias, vastavalt 84,4, 83,9 ja 83,3; madalaim Bulgaarias, Rumeenias ja Serbias, vastavalt 71,4, 72,8 ja 72,8.

Nii nagu Eestis, langes keskmine eeldatav eluiga 2021. aastal umbes pooltes Euroopa riikides. Sealjuures oli langus kõige suurem Lätis ja Slovakkias, mõlemas 2,4 aastat, Eestis aga 1,7 aastat.

Keskmine eeldatav eluiga jääb alla Euroopa keskmise kõigis Balti riikides, kuid kolme riigi võrdluses oli see kõrgeim Eestis 77,2 aastaga, järgnesid Leedu 74,2 ja Läti 73,1 aastaga. Naaberriigis Soomes oli keskmine eeldatav eluiga 2021. aastal 81,9 aastat, mida on 4,7 aastat rohkem kui Eestis.

Balti riigid jäävad Euroopa võrdluses silma meeste ja naiste keskmise eeldatava eluea suure vahega. Eestis elavad naised meestest 8,7 aastat kauem, Leedus 9,3 ja Lätis 9,8. Euroopa keskmine meeste ja naiste eeldatava eluea vahe on 5,7 aastat. Hollandis, Norras ja Islandil on vastavad näitajad 3,3 ja 2,8 vahel.

Tervena elatud aastate järgi oli Euroopas 2021. aastal esikohal Malta 68,7 aastaga. Viimasel kohal oli Läti, kus tervena elatakse keskmiselt 53,8 aastat. Eelviimasel kohal oli 2021. aastal Eesti, kus tervena elatud aastate arv oli 56,5.

«Tervena elada jäänud aastate tõus 2,7 aasta jagu ja aeglases tempos, kuid taas tõusujoones liikuv eeldatav eluiga annavad lootust, et kui kõik Euroopa riigid 2022. aasta andmed avaldatud saavad, on meie positsioon Euroopa keskmiste suhtes paranenud,» jäi Trasberg lootusrikkaks.

Keskmine eeldatav eluiga sünnimomendil on keskmine vanus, milleni vastsündinu eeldatavalt elab, kui ajavahemikule iseloomulikud suremuse näitajad ei muutu. Tervena elada jäänud aastad näitavad keskmist aastate arvu, mida inimene tõenäoliselt elab igapäevategevuste piiranguteta, kui suremus ja rahvastiku tervise näitajad jäävad samaks. Selle näitaja arvutamise üks komponent on küsitlusuuringuga saadav info selle kohta, mil määral on inimeste igapäevategevus olnud mõne terviseprobleemi tõttu piiratud vähemalt viimasel kuuel kuul. Arvesse lähevad ainult need vastused, kus inimene ütles, et ta ei ole terviseprobleemi tõttu piiratud olnud.

Statistikatööde «Rahvastik» ja «Eesti sotsiaaluuring» avaliku huvi peamine esindaja on sotsiaalministeerium, kelle tellimusel statistikaamet andmeid analüüsib.