Kergejõustikutreener Mehis Viru sai kahtlustuse treenitavate seksuaalvahekorda mõjutamises

Mehis Viru. Foto: Eero Vabamägi

Politsei esitas täna kuriteokahtlustuse kergejõustikutreener Mehis Virule. Kahtlustuse kohaselt on ta kuritarvitanud enda treeneripositsiooni ja mõju treenitavatele. Prokurör toonitab, et nii kannatanute arv kui ka esialgne kahtlustus võib veel muutuda. 

Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kairi Kaldoja sõnul on treener kahtlustuse kohaselt kasutanud ära õpilaste usaldust ja sõltuvust ning astunud treenitavatega seksuaalvahekorda. «Selliselt noorte sportlikke ambitsioone ja sõltuvussuhet ära kasutades seksuaalvahekorda astumine on kuritegu. Seetõttu tuleb meil kahtlust põhjalikult kriminaalmenetluses kontrollida,» seletas Kaldoja. 

Õhtulehe andmetel peeti Viru menetlustoiminguteks kinni täna hommikul.

«Inimeste heaolu ja edu sõltub tihti kellestki tööl, koolis, treeningul või muus eluvaldkonnas. Seda mõju ega rolli ei tohi aga kuritarvitada. On kuritegu mõjutada selliselt inimest seksuaalvahekorda astuma. Taoliste juhtumite puhul võib inimene alles aastaid hiljem tagantjärele mõista enda mõjutamist ja ärakasutamist. Kriminaalasjas uurimine käib ning seetõttu võivad nii kannatanute arv kui esialgne kahtlustus uurimise jooksul muutuda,» sõnas Kaldoja. 

Kaldoja julgustab politsei või ohvriabi poole pöörduma niipea, kui keegi tunneb, et teda on mõjuvõimu või sõltuvust kasutades survestatud seksuaalvahekorda astuma. Seda ka siis, kui võimalikust kuriteost on aastaid möödas. «Isegi, kui konkreetse juhtumi puhul pole enam kriminaalmenetluslikult võimalik midagi ette võtta, võib see aidata mõnd teist juhtumit lahendada. Kõige olulisem on aga meelerahu taastamine,» sõnas Kaldoja. 

Tähtajatu tegutsemise keeld ja Viru vastulause

Veebruaris lahvatas skandaal, kui kergejõustikutreener Mehis Virule määrati tähtajatu tegutsemise keeld ja teemasse kisti ka üks tema kuulsaim õpilane, kõrgushüppaja Karmen Bruus.

Mullu augustis laekus kergejõustikuliidule neli kirjalikku avaldust neljalt erinevalt osapoolelt, milles juhiti tähelepanu Viru ebaeetilisele ja tema poolt treenitava alaealise sportlase väärkohtlemisele viitavale käitumisele, mis on treenerile sobimatu, kirjutas Postimehe spordiportaal. 

Kuna avaldused sisaldasid viiteid treenerile sobimatu, ebaeetilise ning häid käitumisnorme ja tavasid eirava käitumisele ning treenerite eetikakoodeksi võimalike rikkumiste kohta, algatas liit distsiplinaarmenetluse. 

Viis kuud kestnud uurimise tulemusel jõudis distsiplinaarkomisjon järeldusele, et Viru rikkus treenerite eetikakoodeksi nõudeid et nimetatud rikkumised olid sellise iseloomuga, et komisjoni hinnangul ei sobi ta töötama treeneri ega muu spordipersonalina.

Viru kommenteeris toona liidu otsust oma advokaadi vahendusel, nimetades seda šokeerivaks. «Kinnitan, et olen treenerina ja inimesena käitunud eeskujulikult ja oma treenitavate suhtes hoolivalt. Ma ei ole teadlikult käitunud viisil, mida võiks pidada kuidagi hea käitumise piire ületavaks või mis annaks põhjust pidada seda treeneri eetikakoodeksi rikkumiseks. Ma ei ole kunagi olnud ühegi õpilasega ebasobivates suhetes või neid füüsiliselt väärkohelnud,» teatas ta veebruaris.