Selle aasta jaanuarist avalikuks muutunud karistusregistris on tehtud ligikaudu 6200 päringut, millest 95 protsenti päringutest on teinud inimesed selleks, et näha enda kohta registris olevat infot.
Tuhanded inimesed esitavad karistusregistrisse enda kohta päringuid
Justiitsminister Kristen Michali sõnul on karistusregistri avalikuks muutumine edukalt läinud ning inimeste huvi enda andmete kohta on olnud ootuspärane.
«1. jaanuarist toodi karistusregister siseministeeriumi juurest justiitsministeeriumi valitsemisalasse ning liideti justiitsministeeriumi registrite ja infosüsteemide keskus poolt hallatava e-toimiku süsteemi osaks,» seletas minister.
Ministri sõnul muudeti karistusregister avalikuks, kuna seaduse järgi ei ole jõustunud lahendid väärteo- ja kriminaalmenetluses delikaatsed isikuandmed ning nende avaldamise kohustus tuleneb selgelt seadusest.
«Kuidagi ei olnud põhjendatud olukord, kus jõustunud kohtuotsus on avalik, kuid juurdepääs sellele avalikule teabele karistusregistris aga mitte,» rääkis Michal. «Registri avalikkusel on ka oluline kuriteoennetuse moment – näiteks saavad lapsevanemad lihtsamalt kontrollida oma lapsega kokkupuutuvate inimeste tausta.»
«Avalik ei ole küll kogu karistusregistris olev info – näiteks ei ole registrist nähtavad andmed alaealiste kohta, arhiiviandmed ega üks väärteokaristus, mis on väiksem kui 200 eurot. Need on endiselt juurdepääsupiiranguga,» ütles justiitsminister.
Ministri sõnul saab inimene enda kohta käivat infot läbi avaliku e-toimiku küsida piiramatult ja tasuta nagu ka oma alaealiste laste kohta käivat infot.
«Teise inimese kohta saab päringut esitada vaid siis, kui on teada tema täielik nimi ning isikukood. Sellise päringu esitamine maksab 4 eurot. Samas tuleb meeles pidada, et teise inimese kohta päringu tegemine ei ole anonüümne - iga päringu kohta jääb jälg, mistõttu saab iga inimene näha, kes tema andmeid karistusregistrist vaadanud on,» ütles Michal.
Ministri sõnul on mõistlik karistusregistrit kasutada näiteks lapsevanematel, kes saavad avaliku e-toimiku kaudu lihtsalt kontrollida oma lapsega kokkupuutuvate inimeste tausta.
«Samuti on tööandjatel võimalik kontrollida tööle kandideerijate tausta ning juhul, kui kandideerija volitab keskkonnas tööpakkujat tema andmeid vaatama, saab tööandja seda teha tasuta,» lausus justiitsminister.
Karistusregister on leitav aadressil www.e-toimik.ee ning seda haldab justiitsministeeriumi registrite ja infosüsteemide keskus.
E-toimikusse saab sisse logida ID-kaardiga ja teha päringuid nii iseenda kui ka teiste isikute kohta. Päringu tegemisel teise isiku kohta on vajalik teada isiku ees- ja perenime ning isikukoodi. E-toimiku kaudu info pärimine on mugavam, kindlam ja turvalisem kui e-posti või posti kasutades.