Opositsioon ei saanud riigikohtust õigust

Opositsioonierakonnad püüavad enda sõnul kasutada kõikvõimalikke vahendeid, et koalitsiooni teerulli peatada Foto: Mihkel Maripuu

Riigikohus leidis neljapäeval avaldatud otsuses, et arupärimiste ja eelnõude üleandmise piiramine oli vajalik, et tagada riigikogu töövõime ega rikkunud parlamendi liikmete õigusi.

Kohus arutas kaht kaebust, mille esitas 38 riigikogu liiget, kes kuuluvad Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE), Keskerakonna ja Isamaa fraktsioonidesse. Kaebajad palusid tühistada riigikogu 15., 16. ja 22. mai otsused, millega lõpetati päevakorra kinnitamise kohta protseduuriliste küsimuste esitamine ning eelnõude ja arupärimiste üleandmine.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsustas neljapäeval, et eelnõude ja arupärimiste esitamise lõpetamine ei rikkunud kaebajate õigusi ja selles punktis jäeti kaebus rahuldamata. Ülejäänud osas jäeti kaebused aga läbi vaatamata, sest riigikogu liikmete õigus esitada protseduurilisi küsimusi ei tulene mitte põhiseadusest, vaid on enesekorraldusõiguse raames parlamendi enda kujundada.

Kolleegium märkis, et põhiseadus annab küll riigikogu liikmetele õiguse esitada eelnõusid ja arupärimisi, kuid see õigus pole piiramatu. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse alusel võib selleks ette nähtud aega piirata, kui eelnõusid ja arupärimisi esitatakse nii suurel hulgal, et see takistab parlamendil päevakorda kavandatud asju arutada.

Otsuses toodi välja, et 8.–13. mail kestsid riigikogu istungid koos täiendava istungiga 65 tundi, kuid päevakorra arutamiseni ei jõutudki. Võrdluseks: aasta varem kulus 12 istungil eelnõude ja arupärimiste esitamisele kokku vaid 32 minutit. Peale selle laekus valitsusele riigikogu liikmeilt lühikese aja jooksul 345 arupärimist, millele vastamiseks võib valitsuse hinnangul kuluda 345–1035 tundi.

Seetõttu pole riigikohtu arvates alust väita, et riigikogu liikmetel pole olnud piisavalt aega, et eelnõud ja arupärimised üle anda. Ehkki kolmel istungipäeval piirati nende üleandmise aega, olid selleks kaalukad põhjused. Kolleegium on juba varem leidnud, et üks parlamendi liikmete õiguste piiramise legitiimne eesmärk on riigikogu tõhus toimimine. Parlamendi töö peab olema korraldatud nii, et ta saaks täita kõiki oma põhiseadusest tulenevaid ülesandeid.

Riigikohus selgitas, et kõiki esitatud eelnõusid tuleb ka arutada, need vastu võtta või tagasi lükata. Arupärimised võimaldavad parlamendil valitsuse tegevust kontrollida, aga selle tõhusaks toimimiseks tuleb neile ka kiiresti vastata – põhiseaduse järgi 20 istungipäeva jooksul. Riigikogu töökorraldus peab tagama, et parlamendi liikmed saaksid oma vastused selle tähtaja jooksul. Samas on valitsus juhtinud tähelepanu ka asjaolule, et arupärimiste suur hulk ja kohustus neile kiirelt vastata takistab märkimisväärselt täitevvõimu tööd.

Lõpetuseks nentis kolleegium, et protseduuriliste küsimuste, eelnõude ja arupärimiste suur hulk viitab obstruktsioonile, millega parlamendi vähemus takistab enamusel oma poliitilist tahet ellu viia. Riigikogu tegevuses tuleb säärast poliitilise võitluse vahendit teatud määral taluda, kuid see ei tohi halvata parlamendi tööd nii suures ulatuses, et seadusandja ei suuda enam täita oma põhiseaduslikke ülesandeid – see oleks parlamendi vähemuse õiguste kuritarvitamine.

«Riigikogu vähemus saab riigikogu tööd ajutiselt takistada, aga mitte lõputult tõkestada. Kui lubada piiramatut obstruktsiooni, võib ka väike rühm riigikogu liikmeid muuta riigikogu töövõimetuks. Arvestades riigikogu keskset kohta Eesti põhiseaduslikus riigikorras, võib riigikogu pikaajaline töövõimetus halvata põhiseadusliku korra toimimise,» leidis riigikohus.

Samas rõhutas kolleegium, et ka riigikogu enamus ja valitsus peavad oma tahte elluviimisel arvestama parlamendis otsuste tegemisele seatud põhiseaduslike nõuetega. Eriti oluline on tagada riigikogu liikmetele võrdsed võimalused aruteludes osaleda, menetluse avalikkus ja läbipaistvus ning piisav aeg, et eelnõusid arutada ja seisukohti kujundada, et langetada informeeritud otsused. Seepärast ei tohi eelnõusid liiga tihti ka usaldusküsimusega siduda. Parlamendi tasalülitamisele viivad nii piiramatu obstruktsioon kui ka eelnõude liiga sage sidumine usaldusküsimusega.

Riigikohus on seisukohal, et konfliktid parlamendi töös tuleb lahendada eelkõige riigikogul endal. Riigikogu töövõime tagamine on kõigi tema liikmete kohustus, mis tuleneb ametivandest.

Maikuus pöörduti riigikohtusse

Keskerakond, Isamaa ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond pöördusid riigikohtusse, milles taotlesid 15. ja 16. mai otsuste kehtetuks tunnistamist. Opositsioon leidis, et koalitsioon rikkus neil päevadel opositsiooni töötõkestust katkestades jämedalt riigikogu töö- ja kodukorra seadust.

«Me vaidlustame koalitsiooni poliitikute käitumise ja istungi juhtide käitumise, ebaseadusliku käitumise riigikohtus. See on vajalik ja kasulik kõikidele. Suurem selgus protseduurilistes küsimustes, milleks loodetavasti riigikohus annab hinnangu,» ütles toona Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder kolmapäevasel pressikonverentsil. «See ei lahenda aga poliitilist vastasseisu. See poliitiline vastasseis ei lahene,» lisas ta.

Seederi sõnul oli riigikogus neil päevil toimunu Eesti demokraatia ajaloos pretsedenditu. «Valitsuskoalitsioon keeldub opositsiooniga sisulistesse aruteludesse laskumast ja rikub saadikute vaigistamiseks riigikogu kodu- ja töökorra seadust, piirates neile seaduses ette nähtud õigusi. Taolise käitumise eest vastutab koalitsiooni juhina Kaja Kallas, kes rikub riigikogu esimeest Lauri Hussarit ja aseesimeest Toomas Kivimäge enda käepikendusena kasutades ka võimude lahususe põhimõtet,» lausus Seeder.

Keskerakonna fraktisooni juhi Tanel Kiige sõnul toetas Keskerakond ühemõtteliselt heade tavade rikkumist riigikohtus vaidlustada. «Siin on Keskerakond konsensuslik. Sellist rikkumist ei saa pealt vaadata,» märkis Kiik. «Tänane riigikohtusse pöördumise otsus oli suunatud esmaspäevase ja teisipäevase käitumise vastu. Selline käsitlus on lubamatu.»

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme lisas, et toimunu on õigusriigist nii kaugel kui võimalik. «See on täielik omavoli ja sellega ei saa leppida. Obstruktsiooni on tehtud ja see on kestnud kauem kui üks nädal. See, et me ei jõua esimese lugemiseni, ei ole enneolematu – enneolematu on see, kuidas koalitsioon selle lahendas,» sõnas Helme