SÕLMKÜSIMUS ⟩ Kuidas takistada alkoholist lolliks läinud sõpra end ja teisi inimesi vigastamast?

Mullu suvel sõitis kriminaalses joobes juht õhtupoolikul autoga kraavi – ta hindas kruusateed valesti. Foto: Jürgen Puistaja

Jaanilaupäeva õhtu: saunal on tuli all, liha tahab veel «natuke saada». Õllepurgis on alles üks lonks lahtunud õlut ja peatselt sulgev külapood on mõne minuti sõidu kaugusel. Igaüks teab kedagi, kes selles stsenaariumis lööks käega «Ah, ega ma purjus ei ole,» ja teeks kiire sõiduotsa ära.

Eksperdid annavad mõista, et tegemist on täiesti tavalise ja levinud ohukäitumisega, mille juures arvata, et minuga ei juhtu on naiivne.

Rohkem kui oskame arvata

««Siin külavahel ei ole küll kunagi politseid nähtud», «ei juhtu ka seekord midagi»,«see on nii lühike ots» on laused, mis enne rooli istumist peast läbi vilksatavad,» tõi rahvusvahelise liikluspsühholoogide assotsiatsiooni liige, psühholoog Ivika Born näiteid. Kui juba kordki on «õnnestunud», et kõigele vaatamata on sihtpunkti jõutud, siis usutakse, et nii läheb ka seekord,» selgitas psühholoog.

Kogenud liiklusjurist ja endine politseiametnik Indrek Sirk lisas, et roolijoodik ei ole tulnud teiselt maalt või kukkunud Maale Kuu pealt. Purjus juht ei ole tingimata raske saatusega elupõletaja, vaid nagu elu on näidanud, siis vabalt ka edukas tuttav või tuntud poliitik. «Ta on inimene meie seast. Igal purjus juhil on oma lähedased. Nad ei ela metsas, kus joovad end üksi täis ja tulevad teedele laamendama. Alkoholi tarvitamine on väga sageli sotsiaalne tegevus,» rääkis Sirk, kes on töös paljude selliste klientidega kokku puutunud.

Juristi sõnul pole roolijoodiku profiil võrdne ka mõrvarite või narkomüüjatega. «Läbilõige on tegelikult normaalne ja funktsioneeriv inimene,» märkis Sirk, lisades loetellu ka funktsioneerivad alkohoolikud, kes paratamatult ühel hetkel autorooli jõuavad.