Kohus peab kaaluma krüptokelmuses süüdistatavate vahistamise asemel leebemat tõkendit

Sergei Potapenko (vasakul) ja Ivan Turõgin (paremal). Foto: Taavi Sepp / kollaaž

Riigikohus leidis kelmuses ja rahapesus süüdistatavate Eesti kodanike väljaandmisvahistamist arutades, et kui inimene on vahistatud, et tagada tema välja andmine välisriigile, saab selle asemel mõnel juhul kasutada elektroonilist valvet või kautsjonit.

Kohtus arutusel olnud juhtum puudutas Eesti kodanikke Ivan Turõginit ja Sergei Potapenkot, keda Ameerika Ühendriikide võimud süüdistavad elektroonilises kelmuses ja kuritegelike kokkulepete sõlmimises elektroonilise kelmuse ja rahapesu toimepanemiseks. Riigiprokuratuuri taotlusel vahistas Harju maakohus mõlemad mullu novembris, et tagada nende USA-le välja andmine.

Maakohtu määrused vaidlustasid kaitsjad, kes taotlesid vahistatute vabastamist või vahistamise asendamist elektroonilise valve või kautsjoniga. Ringkonnakohus jättis kaebused rahuldamata, viidates muu hulgas riigikohtu 2013. aasta lahendile, mille järgi ei saa väljaandmisvahistust kergema tõkendiga asendada.

Riigikohtu kriminaalkolleegium asus täna seisukohale, et ringkonnakohus peab kaitsjate kaebused uuesti läbi vaatama ja kaaluma Turõgini ja Potapenko vahistamise asendamist kergema tõkendiga. Kolleegium otsustas oma varasemat seisukohta muuta, sest inimese väljaandmismenetluses osalemise ja väljaandmise saab mõnel juhul tagada kergema tõkendiga. Vahistamise kui kõige raskema tõkendi eranditu kasutamine võib minna vastuollu põhiseadusega, sest isegi kui inimese õiguste ja vabaduste piiramine on vajalik, ei tohi seda teha ülemäära.

Asendustõkendi lubamise kasuks räägib ka rahvusvahelises õiguskoostöös kehtiv vastastikkuse põhimõte. Nimelt esitasid Turõgini kaitsjad tõendina 2020. aasta USA kohtumääruse, millega jäeti rahuldamata Eesti taotlus ühe inimese väljaandmisvahistamiseks ja selle asemel määrati kautsjon. See tähendab, et ka Eestil on võimalik nende inimeste puhul, kelle väljaandmist USA taotleb, kasutada kergemat tõkendit.

Väljaandmisvahistuse asendamine tuleb kõne alla muu hulgas juhul, kui vahistamine on ülemäärane, arvestades inimese tervislikku seisundit või kuulumist haavatavasse gruppi, näiteks rasedad, eakad või erivajadustega inimesed. Mida kauem on inimene juba vahi all viibinud, seda tõenäolisemalt tuleb kergemat tõkendit kasutada.

Riigikohtus arutusel olnud määruste õiguslik toime lõppes küll juba tänavu jaanuaris, kuid hiljem on Turõgini ja Potapenko vahi all hoidmist pikendatud. Harju maakohus tunnistas märtsis nende USA-le väljaandmise õiguslikult lubatavaks ja pikendas vahistust kuni väljaandmisküsimuse lõpliku lahendamiseni, aga mitte kauemaks kui 20. novembrini.

Kaitsjad vaidlustasid maakohtu märtsi määrused ringkonnakohtus, kuid teise astme kohus lükkas asja lahendamise kuni riigikohtu lahendini edasi. Riigikohus märkis, et kuigi ringkonnakohtu põhjendused kaebuste lahendamist edasi lükata võivad olla arusaadavad, poleks nad pidanud kaks kuud viivitama. Väljaandmisasjad tuleb lahendada võimalikult kiiresti, et tagada nii tõhus rahvusvaheline koostöö kriminaalasjades kui ka vahi all viibivate inimeste õiguste kaitse.

Juhul kui kriminaalkohtud tunnistavad Turõgini ja Potapenko väljaandmise õiguslikult lubatavaks, tuleb vabariigi valitsusel otsustada, kas anda nad USA-le välja või mitte. Valitsuse otsust on seejärel võimalik vaidlustada veel halduskohtute kaudu.

Ivan Turõgini kaitsjad Karl Kask ja Artur Knjazev: riigikohtu otsus on tervitatav inimlik muudatus

Riigikohus tegi täna väga olulise lahendi ja muutis senist praktikat. Varasemalt sai Eesti kohus oma kodaniku väljaandmisel välisriigile teda üksnes vahistada (piltlikult öeldes vangi saata). Polnud võimalik vahistamist asendada elektroonilise valve või kautsjoniga, mida aga sai teha sama väljaandmislepingu alusel Ameerika Ühendriigid (Eesti mitte). Nüüd on mõlemad riigid võrdsete võimalustega ning ka Eesti kohtul on võimalik oma kodanikku vabadusse lasta jalavõruga või kautsjoni maksmisel. See on vägagi tervitatav inimlik muudatus, mis võimaldab Eesti kohtutel hinnata sisulist vajadust hoida oma inimest trellide taga.

Riigikohus andis ka kasulikke juhtnööre väljaandmismenetlusele läbiviimise osas. Näiteks kinnitas Riigikohus, et välisriigi esitatud väljaandmise tõendid võivad olla ümberlükatud kaitsepoole tõenditega. Kui seni lähtuti sellest, et välisriigi väidete õigsust tuleb eeldada ja vasturääkivaid tõendeid praktiliselt ignoreeriti, siis nüüd on lootus, et Eesti kohtud hakkavad tõendeid sisulisemalt hindama. Sellega ravis Riigikohus liigse formalismi, kus inimene ei saanud ennast reaalselt tõenditega kaitsta.

Kaitsepool oli menetluses esitanud ka sellised tõendid, mille kohaselt ei võeta isikult USA arrest warrant’iga vabadust. Paraku väljendas Riigikohta seisukohta, et need tõendid on asjakohatud, sest Eesti ei saa nõuda, et arrest warrant vastaks Eesti vahistamismääruse nõuetele. Kuigi see on õige, siis antud juhul juhindus Riigikohus sellest, et arrest warrant’iga on USA-s isikult vabadus võetud, mida ei ole kaitsepoolel paraku võimalik tõenditega ümber lükata.

Riigikohus tõi välja ka tõsiasja, et antud juhul on väljaandmismenetlusega seadusvastaselt venitatud. Tuginedes Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale ütles Riigikohus, et kui väljaandmismenetlust ei viida läbi vajaliku hoolsusega, siis ei ole isiku kinnipidamine enam lubatav. Sellest saab praegusel juhul teha ainult ühe järelduse, et vahi all olevad isikud tuleb viivitamatult vabastada.