Mullu suurenes vigastuste arv ligilähedale COVID-19 eelsele ajale

Rakvere haigla EMO Foto: Meelis Meilbaum

COVID-19 pandeemia mõjul esines 2020. ja 2021. aastal võrreldes 2019. aastaga ligikaudu 13 protsenti vähem vigastusjuhte, kuid 2022. aastal vaid 3,5 protsenti vähem, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) esmaspäeval avaldatud statistikast.

Tervisekassa raviarvete põhjal vajas 2022. aastal vigastuste tõttu ravi ligi 152 000 Eesti elanikku ehk iga üheksas inimene. Kõige enam registreeriti vigastusjuhte absoluutarvudes 5–14-aastastel lastel 31 000 juhuga ja 15–24-aastastel noortel ligi 23 000 juhtuga. Vigastusjuhtudega kaasnevad ravikulud küündisid 2022. aastal 53 miljoni euroni.

Kõige vanemas vanuserühmas ehk vähemalt 85-aastaste seas oli vigastusjuhte 4700 juhtu ning kasv on jõudnud tagasi COVID-19 eelsele tasemele. Kiire vigastusjuhtude arvu kasv on aset leidnud ka 35–44-aastaste vanuserühmas. Vigastusjuhud vanuserühma kohta olid 25–34-aastaste noorte täiskasvanute vanuserühmas langustrendis juba enne koroonapandeemiat ja langesid ka eelmisel aastal 14 protsenti võrreldes COVID-19 eelse ajaga.

Sarnaselt eelmistele aastatele oli 2022. aastal kõige sagedasemaks vigastuse põhjuseks kukkumine, millele järgnesid enese äralöömine ja inimese või looma tekitatud vigastus. Kukkumiste arv on 2019. aastaga samal tasemel ja kukkumised moodustasid 47 protsenti ja enese äralöömine 33 protsenti kõikidest vigastuste põhjustest.

Vähemalt 75-aastaste inimeste vigastustest moodustavad ligi kolmveerandi kukkumised, millest veidi enam kui pooled toimuvad kodus. Vähemalt 85-aastaste iga teine vigastus leiab aset kodus ja kodus juhtunud vigastustest on 80 protsenti kukkumised.

«Eesti elanikud elavad kauem ja sellega kaasneb meil tunduvalt suurem vastutus hoolitseda oma vanemaealiste lähedaste eest, et nende kodune elukeskkond oleks ohutu ning vastavuses nende kehaliste võimetega. Vajadusel tuleks mõelda ka kodu kohandamisele ning abivahendite kasutamisele, et ära hoida tõsiseid vigastusi,» kommenteeris TAI tervisestatistika osakonna juhataja Jane Idavain.

«Olukorrad, kus inimesed on kodus kukkunud ja vajavad abi, on igapäevaselt tuttavad ka äästjatele. Ainuüksi käesoleval aastal on päästjad reageerinud abitus seisundis inimestega seotud väljakutsetele 613 korral. Enamasti on need juhtumid, kus eakas inimene on kodus kukkunud ega saa enam ise püsti. Harvad pole korrad, kui kukkunu on lamanud maas pikki tunde või isegi päevi enne kui keegi on hakanud muretsema ja abi kutsunud,» rääkis päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Janika Usin.

«Selleks, et eaka lähedase või tuttava kodu ohutumaks teha ja seega ka kukkumise tõenäosust vähendada, saab igaüks päris palju ära teha. Eaka lähedase jaoks tasub võtta veidi aega ning vaadata ohutuse pilguga üle tema kodu, kõrvaldada potentsiaalsed komistuskohad, näiteks lahtised vaibaservad või põrandal looklevad pikendusjuhtmed. Võimalusel tuleks paigaldada WC-sse ja vannituppa käsipuud ning rääkida üle ka ohutu käitumise põhitõed. Kindlasti tasub oma eakate lähedaste ja tuttavatega leppida kokku regulaarne suhtlusviis, näiteks telefonikõne kindlal kokkulepitud ajal. Nii saab tema heaolul silma peal hoida ja vajadusel kiiresti reageerida. Veidi rohkem hoolides ja märgates suudame üheskoos õnnetuste ohtu suurel määral vähendada,» lisas Usin.

Vigastusurmi oli 2022. aastal 983. Kõige sagedasem põhjus oli juhuslik mürgistus 24 protsendiga, millest lõviosa ehk 136 moodustasid alkoholimürgitused. Juhuslikele mürgistustele järgnesid juhuslikud kukkumised 22 protsendiga ja enesetapud 20 protsendiga.

Kui COVID-19 pandeemia ajal aastatel 2020.–2021 vajas vigastuste tõttu ravi keskmiselt 37 500 last ja ehk 16 poissi ja 13 tüdrukut 100 elaniku kohta, siis 2022. aastal ligi 41 000 last ja kuni 18-aastast noort.

Kuni aastaste lastega juhtus 2022. aastal ligi 40 protsenti vähem õnnetusi kui pandeemia-eelsetel aastatel, 2022. aastal vajas vigastuste tõttu arstiabi umbes 500 imikut. Kõige sagedamini oli imikute puhul vigastuse põhjuseks kodus kukkumine või enda millegi vastu äralöömine 73 protsendiga. Kukutakse enamjaolt voodilt, sülest või mujalt maapinnast kõrgemalt ja lüüakse end vastu seina, ust, kappi ja lauda.

«Kuigi lapseeas toimuvad õnnetused võivad tunduda paratamatud, siis paljud juhtumid saaks siiski ära hoida. Palju abi on laste vigastuste vältimisel koduste riskide hindamisest ja ohukohtade likvideerimisest, turvavahendite õigest kasutamisest, aga loomulikult tuleb tagada ka piisav vanemlik järelevalve,» kommenteeris Jane Idavain.

TAI äsja avaldatud 2021. aasta maakonnapõhistest vigastuste andmetest selgub, et vigastussurmade suhtarv 100 000 elaniku kohta varieerub maakondade lõikes parima ja halvima näitaja suhtes ligi kolm korda ehk Hiiumaal oli näitaja 47, Võrumaal aga 148. Vigastussurmade suhtarv on ajas aeglaselt kasvav trend – üha rohkem on tõsiseid vigastusi, mis lõppevad surmaga.

Võrreldes vigastuste suhtarvu 100 000 elaniku kohta ilmnes, et ravitud ründeid esines kaks korda rohkem kui Eestis keskmiselt nii Valgamaal kui ka Ida-Virumaal. Jalgrattaõnnetusi oli enim Pärnu- ja Tartumaal. Tahtlike enesevigastusi esines enim Tallinnas. Mürgiste taimedega ja loomadega kokkupuuteid oli enim Hiiumaal. Jää- ja lumega seotud kukkumisi samal tasapinnal oli enim Viljandi-, Põlva- ja Tartumaal.